Redaktsioon: 11. november 2021, kell 20:58 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 388 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. veebruar 2022, kell 00:41 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 388 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ==Proosa== * Väga tõenäoliselt ei jõua kaks erinevat [[kultuur]]i kunagi ühesuguse teguviisini. [[Ajend]]id on erinevad ja [[meetod]]id on erinevad, sest kultuurid kui sellised ei saa kunagi paralleelselt areneda. Nagu isegi [[keel]]ed - mitte üksnes [[sõna]]d, vaid keele mõisted ise ei saa olla paralleelsed. (lk 80)▼ ** [[Clifford D. Simak]], "[[Libainimesed]]", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala", 1989▼ * Täpsed [[Matemaatika\|matemaatilised]] mõisted on [[võti]] [[maailm]]a [[mõistatus]]e lahendamise juurde. ** [[Branislav Petronijević]], "Metafüüsika Printsiipide" moto (1904) * Enamik akadeemilisest ja kirjanduslikust tegevusest on ühemõõtmeliselt mimeetiline, sest rakendatakse üht metoodikat, üht [[stiil]]i, üht mõistete võrgustikku, üht [[autor]]it või [[teooria]]t. Huvitavaks läheb aga alles siis, kui [[mõtlemine\|mõtlemises]] saavad kokku eri autorite või teooriate kokkusobimatud, ent sobitamist vajavad mõistete võrgustikud. Siis ei taastooda me enam etteantud diskursust, vaid murendame seda, küsime, otsime, loome. [[Sõna]] on siis jälle kord [[Herakleitos]]e [[tuli\|tules]] – ta on poleemiline, ta peab jälle leidma tee inimeste ja asjade enesteni.▼ ** [[Tõnu Viik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kes-taidab-motlemise-ulesande-filosoofiast-xxi-sajandil/ "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil"] Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019▼ * Kui [[keel]] peab kujunema [[mõtlemine\|mõtlemise]] vahendiks, väljendama mõiste ja [[otsustus]]e vormi, siis võib see vormimine toimuda vaid vahetu [[kaemus]]e mitmekesisusest aina enam ja enam loobumise hinnaga. (lk 113) ** [[Ernst Cassirer]], "Keel ja müüt" (tlk Margit Rennebaum) ▲* Väga tõenäoliselt ei jõua kaks erinevat [[kultuur]]i kunagi ühesuguse teguviisini. [[Ajend]]id on erinevad ja [[meetod]]id on erinevad, sest kultuurid kui sellised ei saa kunagi paralleelselt areneda. Nagu isegi [[keel]]ed - mitte üksnes [[sõna]]d, vaid keele mõisted ise ei saa olla paralleelsed. (lk 80) ▲** [[Clifford D. Simak]], "[[Libainimesed]]", tlk [[Krista Kaer]], rmt: "Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala", 1989 * Mõiste on mõtte pidur. ** [[Arvo Valton]], "Märklaud kilbiks", 1980, lk 33 ▲* Enamik akadeemilisest ja kirjanduslikust tegevusest on ühemõõtmeliselt mimeetiline, sest rakendatakse üht metoodikat, üht [[stiil]]i, üht mõistete võrgustikku, üht [[autor]]it või [[teooria]]t. Huvitavaks läheb aga alles siis, kui [[mõtlemine\|mõtlemises]] saavad kokku eri autorite või teooriate kokkusobimatud, ent sobitamist vajavad mõistete võrgustikud. Siis ei taastooda me enam etteantud diskursust, vaid murendame seda, küsime, otsime, loome. [[Sõna]] on siis jälle kord [[Herakleitos]]e [[tuli\|tules]] – ta on poleemiline, ta peab jälle leidma tee inimeste ja asjade enesteni. ▲** [[Tõnu Viik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kes-taidab-motlemise-ulesande-filosoofiast-xxi-sajandil/ "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil"] Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019 ==Luule==

Mõiste: erinevus redaktsioonide vahel