Kiirus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
1. rida:
[[File:Julius LeBlanc Stewart Full Speed.jpg|thumb|Julius LeBlanc Stewart, "Täiskiirus" (1886)]]
Kiirus on suurus, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust, tavakeeles mõeldakse kiiruse all enamasti liikumiskiirust.
 
 
==Proosa==
 
* Kui meil on [[kera]], mille tihedus on nagu [[Päike]]sel ja pool-läbimõõt (ehk raadius – L. L.) ületab Päikese oma suhtes 500 : 1, omandaks lõpmatust [[kõrgus]]est kerale langev keha selle pinnal kiiruse, mis on suurem kui [[valgus]]e kiirus, ning järelikult, oletades, et kera tõmbab valgust samasuguse jõuga, sunnitaks kogu kera poolt kiiratav valgus [[gravitatsioon]]i mõjul kerasse tagasi pöörduma.
** John Michell, kiri [[Henry Cavendish]]ile, november 1783; ''cit. via'': [[Laurits Leedjärv]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mustad-augud-ja-unustamatud-geeniused/ "Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused"] Sirp, 04.12.2020
 
 
* Meie mõtete kiirus on tõenäoliselt võrdeline meie planeedi ümber oma telje pöörlemise kiirusega ja ümber Päikese tiirlemise kiirusega teiste tähtede kiiruse või aegluse suhtes, nii nagu meie meeled suhestuvad orgaanilise ehituse keerukusega, mida oli võimalik meie Maal saavutada ning mida pidi seal saavutatama. Mõlemalt poolt võib tõenäoliselt ette tulla suurimaid lahknevusi. Seega lastagu meil, senikaua kui me siin elame, arvestada ei millegi muu kui keskpärase maise mõistuse ja veel kahetähenduslikuma inimliku voorusega. Kui saaksime vaadata Merkuuri silmadega Päikesesse ja lennata tema tiivul ümber Päikese; kui meile oleks Saturni ning Jupiteri ümber oma telje pöörlemise kiirusega antud samal ajal ka nende aeglus, nende suur ruumala, või kui saaksime komeedi sabal, ühtviisi vastuvõtlikuna nii suurimale palavusele kui ka külmale, triivida läbi taeva kaugete piirkondade — siis võiksime inimlike mõtete ja jõudude harmoonilise kesktee asemel kõneleda mingist teisest, laiemast või kitsamast teest. Et me aga oleme seal, kus ja kuidas me oleme, jäägem truuks sellele silutud proportsioonidega rajale; see vastab tõenäoliselt just täpselt meie eluea kestusele.
** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tõlkinud Krista Räni. Tartu: Ilmamaa, 2019, Esimene raamat, lk 29
 
 
* Sest ainult mõelda, et sinu ees on põhjatu [[kuristik]] ja sinu ümber tühjus — Karin tundis, nagu oleks see mõni kivikõva aine, mille peale ei hakka miski, sest ta on tulekindel ja purunematu — sinu ümber on tühjus, nagu elevandiluust [[müür]], sile, läikiv ja libe, võid liuelda seda mööda niipalju kui süda kutsub, aga lõppu ei tule, lõpp läheks nagu aina kaugemale. [[Inimene]] oleks nagu äkki muutunud helendavaks ilmakehaks, mis tormab hirmsa kiirusega millegi päratult suure ja süsimusta poole, et kustuda selles, aga see süsimust peletis põgeneb tema eest veel suurema kiirusega ja nõnda nad lendavad kahekesi [[lõpmatus]]es, ilma et kaoksid kunagi teineteise silmast.
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XVI "Tõde ja õigus" IV], 16. peatükk
 
 
* Ükskord palju hiljem ma mõistsin, miks mõned mehed, näiteks [[võidusõitja]]d ja teised nendetaolised muutuvad kiiruse [[narkomaan]]ideks. Meie hulgas on inimesi, kes eales ei näe surma enda ees, vaid alati ainult selja taga: see varitseb igas peatumise ja järelemõtlemise hetkes.
** [[John Fowles]] "[[Maag (Fowles)|Maag]]". Tõlkinud Henno Rajandi. Varrak 2005, lk 387
 
* Kui kiiruse ja jõudmatuse tunne on eriti akuutne, heita pikali. Oodata, kuni üle läheb. Sest varem või hiljem ta läheb. Enne mitte tõusta. See ei võta üldse aega. Vastupidi: annab. Ja täiesti lõpmatult. Sest nii see on: meile kuulub kogu meie Aeg ja muud aega polegi olemas. (lk 202)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019
 
* On tänapäeva kahetsusväärne tõsiasi, et inimesed reisivad suure kiirusega ja hulgakaupa, olgu lennuki, rongi või laevaga.
** [[Arnold Rüütel]], avaldus pärast 2001. aasta sügisel toimunud Milano lennukatastroofi
 
 
 
* Nagu tipptehnoloogias nii on [[kultuur]]iski kehtiv tõsiasi, et mida kiiremini uusima võtte maale tood, seda pikem on [[aeg]], mil seda loodetavasti originaalseks peetakse. Seejärel saabub [[unustus]], võib-olla ka piinlikkusetunne. Tänase infoleviku kiiruse juures tulevad eeskujud järjest kiiremini välja ja nii on vaja pidevalt arendada ka nende interpreteerimise ja tõlgendamise osavat [[retoorika]]t.
** [[Karin Hallas-Murula]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/euroopa-parim-arhitektuur/ "Euroopa parim arhitektuur"] Sirp, 29.07.2010
 
 
 
* Raiuma peaks vaid raieküpset metsa, mitte metsa kasvu kiirust. Võrdlus metsa kasvu kiirusega on sobimatu ja harimatu. Peale hoidjate ja haritlaste on meil ka metsakasvatajad ja -töösturid, kelle jaoks ei ole mets mitte miski, mida peab hoidma, vaid kasuallikas. See tekitab tõsise vastuolu meie [[ühiskond|ühiskonnas]].
** [[Toomas Frey]], Kõne Riigikogus, 13.04.2017: [http://www.pealinn.ee/tagid/koik/okoloog-ja-metsateadlane-toomas-frey-riigikogus-meie-metsanduse-n191189 "Ökoloog ja metsateadlane Toomas Frey riigikogus: meie metsanduse olukord on keeruline ja murettekitav"], Pealinn, 13. aprill 2017
 
 
 
* Kui kiiruse ja jõudmatuse tunne on eriti akuutne, heita pikali. Oodata, kuni üle läheb. Sest varem või hiljem ta läheb. Enne mitte tõusta. See ei võta üldse aega. Vastupidi: annab. Ja täiesti lõpmatult. Sest nii see on: meile kuulub kogu meie Aeg ja muud aega polegi olemas. (lk 202)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019, lk 202
 
 
 
 
==Välislingid==