Kiik: erinevus redaktsioonide vahel

{{toimeta}}

[[Pilt:MoSchaukel.jpg|pisi|Laps kiigel (1942)]]

 

* Ometi, mis puudutab lõppeva aasta üht suuremat avalikku debatti [[Eesti]]s – kooseluseadust, sai siin teemale ühe üldistusjõulisema kunstilise [[kujund]]i loomisega minu arvates hakkama just Eesti nüüdiskunst. [[Kaisa Eiche]] ja [[Urmo Mets]]a "Kiik" võtab suurepäraselt kokku tolle terves ühiskonnas kirgi kütnud debati tuuma: eestlase vaevalise kohanemise üha tihedama, üha linnastunuma, üha võrgustunuma [[elu]]ga meie arhetüüpsetes kujutlustes endiselt paksude [[mets]]ade, laiade laante ja [[maastik]]ul looklevate haja[[küla]]dega kodumaal. [[Ühiskond|Ühiskonna]] sedavõrd kiire fundamentaalse transformatsiooniga, viimase saja aastaga aset leidnud agraarsest urbaanseks muutumisega, kaasneb alati küsimus kohanemisest, valmidusest ja oskusest tihedalt koos elada. Paratamatult oleme inimestena miljonil moel erinevad ja kanname tuhandeid erinevaid [[väärtused|väärtusi]] ja vajadusi, peame aga ometi hakkama saama ühises kokkusurutud eluruumis ning jagama, kõigile kuuluvat inforuumi, ilma üksteise põhiõigusi ja põhiväärtusi riivamata.

* Geniaalne eneseregulatiivne süsteem? Pigem XXI sajandi Eesti ees seisva väljakutse kunstiline kokkuvõte: kuidas teha nii, et kõik saaksid kiikuda, nii need, kes on suuremad, kui ka need, kes on väiksemad, nii enamus kui ka vähemus?

** [[Liisa Kaljula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/hea-aasta-kuigi-kummaliselt-eskapistlik/ "Hea aasta, kuigi kummaliselt eskapistlik"] Sirp, 19.12.2014

 

*"Sofie!" hüüdis ema kaugelt. "Sulle on kiri!"

* "Sofie maailm: Romaan filosoofia ajaloost". Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri, 1996, lk 34

 

 

* Väraval juba võttis punerdav [[pihlakas|pihelgas]] võõraid vastu.

kus [[pill]]e ja [[pisar]]aid kuulsin ja nägin.

</poem>

 

{{Vikipeedia}}