Käbi Laretei: erinevus redaktsioonide vahel

* Järgmisel päeval nülgis Tartu-ema [[jänes]]tel naha maha ja mattis liha koos kadakamarjadega maa sisse, kus see paar nädalat kõdunes, misjärel seda praeti või mõnel teisel isuärataval viisil toiduks valmistati. Tartu-ema oli söönud nii palju ulukiliha, et tema pimesoolest leiti üksteist haavlit, neid hoidis ta alles ja näitas uhkelt ette, kui juhust oli. (lk 60)

* [[Pimedus]]es ja [[vaikus]]es võis vana kell su surnuks ehmatada. Vanadusest astmahaigena vallutas teda köhahoog juba tükk aega enne löömahakkamist, ta tõmbas vaevaliselt hinge ja lõi lõpuks väriseva häälega oma löögid. Ka löökide vahel tuletas kell end ikka meelde, nagu tülikas haige, kes pidevalt kaebleb ja rögistab.

* Aia ääres kasvas kõrve[[nõges]]te padrik ja vanaisa seletas, miks mesilased nii elavalt emanõgeste valgete õite ümber sumisevad.

:"Nopi neid ja lutsuta - näed siis,] [[mesilased] on mihklid magusa mahla peale, ime sina ka."

* Preili Kuusk, kes meile tube üüris, oli üle kaheksakümne aasta vana ja terve kui purikas. Selle kirjutas ta oma igahommikuste [[suplus]]te arvele, olgu mis tahes aastaajal või mis tahes ilmaga. Kui ta hommikusöögiks koju tuli, läikis tema sile nägu nagu poonitud parkettpõrand. Põsed õhetasid ja me kartsime, et nad tema pruunist näost äkki maha kukuvad nagu üleküpsenud [[õun]]ad hilissügisel. (lk 159)

* Kuskil poolel teel on nähtamatu [[piir]], kus inimene enese teadmata loobub mõtetest, mis on valuliselt klammerdunud kõige mahajaetava külge, ja vaatab ettepoole, uute [[võimalus]]te suunas. (lk 161)

 

==Tema kohta==