Käbi Laretei: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
* [[Pimedus]]es ja [[vaikus]]es võis vana kell su surnuks ehmatada. Vanadusest astmahaigena vallutas teda köhahoog juba tükk aega enne löömahakkamist, ta tõmbas vaevaliselt hinge ja lõi lõpuks väriseva häälega oma löögid. Ka löökide vahel tuletas kell end ikka meelde, nagu tülikas haige, kes pidevalt kaebleb ja rögistab.
:Bronhiitilise kella vastas kurtis massiivne tammekapp [[reuma]] üle. [[Kapp]] tuli alati lukku panna, muidu kägises ta piinatult, eriti just siis, kui Maimu ja mina keskendunult oma hambaravilaua kohale kummardusime. Nagu varjusurnu, kes äkki üles ärkab ja katsub kirstukaant kergitada. (lk 62)
* Aia ääres kasvas kõrve[[nõges]]te padrik ja vanaisa seletas, miks [[mesilased]] nii elavalt emanõgeste valgete õite ümber sumisevad.
:"Nopi neid ja lutsuta - näed siis,
:Väikesed valged
* Linn oli täis vene sõjaväelasi. Nad käisid kohmetult mööda elegantseid [[tänav]]aid ja vahtisid jahmunult [[vaateaken|vaateaknaid]], millesarnaseid nad kunagi ei olnud näinud. Nad jäid troppis seisma ja näitasid näpuga. [[Kino]]des jooksis ebaharilikult palju vene filme. (lk 71)
* "Ära sa mammale räägi," ütles Maimu, kui me Rydbos [[paat|paadis]] lamasime, "kuidas me selles [[kaos]]es käitusime! Siit vaadates tundub see täiesti totakas. Meie kambaga muudkui suplesime ja [[tants]]isime Pirital edasi. Peale selle istusime terved päevad "Kultases"!"
| |||