Redaktsioon: 3. august 2022, kell 00:22 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. august 2022, kell 00:32 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust →‎Proosa Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Emily_Shanks_Employing_a_Governess.jpg\|pisi\|Emily Shanks (1857-1936), "Guvernandi palkamine", ''s.d.'', enne 1913]] ==Proosa== * Ema oli omal ajal rikkas [[perekond\|perekonnas]] guvernandiks olnud, oli korra välismaalgi käinud, terve Saksamaa läbi sõitnud, ja tema [[silm]]is olid [[sakslased]] üksainus nosu[[piip]]e suitsetav ja läbi [[hammas]]te sülitav poesellide, käsitööliste ja kaupmeeste kari või siis need keppsirged [[sõdur]]i moega [[ohvitser]]id ja äripäevaste nägudega [[ametnik]]ud, kes kõlbavad ainult musta [[töö]]d tegema, hoolsalt [[raha]] kokku kraapima, labast [[kord]]a pidama, [[igavus\|igavat]], reeglipärast [[elu]] elama ja pedantlikult kohust täitma — kõik need pürjelid oma nurgelise olekuga, suurte, karedate [[käsi\|kätega]], filisterlikult värske jumega ja jõhkra kõnepruugiga.▼ :"Ehi sakslast mismoodi tahes," mõtles ta, "anna talle ei tea kui peen ja [[valge]] [[särk]] selga, pangu ta [[saabas\|lakksaapad]] jalga, tõmmaku kas või [[kollane\|kollased]] [[kinnas\|kindad]] kätte, ikka on ta nagu juhtnahast tehtud; valgetest kätistest paistavad karedad punased käed ja elegantsest ülikonnast vaatab vastu [[pagar]] või heal juhul puhvetipidaja. Need karedad käed otse nõuavad [[naaskel\|naasklit]] või vähemalt orkestrandi [[viiul]]ipoognat." * [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", II jagu, 1. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]]▼ * "Mis sundis teid siis sellist väikest nukku enda hoole alla võtma?" — ta osutas Adele’ile. "Kust te ta üles korjasite?" :"Mina teda üles ei korjanud, ta jäeti mu kätte." :"Te peaksite ta kooli panema." :"Ma ei saa seda endale lubada — koolid on liiga kallid." :"Kuidas nii, teil on ju arvatavasti tema jaoks guvernant, äsja just nägin siin üht isikut — on ta juba läinud? Ah ei! Seal kardina varjus istub ta ikka veel. Te nagunii maksate temale; küllap see on veelgi kulukam, sest teil tuleb kahte ülal pidada." :Kartsin või tõtt-öelda lootsin, et vihje minule sunnib mister Rochesteri kas või korrakski minu poole vaatama, ja tahtmatult tõmbusin ma sügavamale varju. Ent tema ei pööranud peadki. :"Ma pole selle peale mõtelnud," vastas ta ükskõikselt otse enda ette vaadates. :"Muidugi mitte — teie, mehed, ei arvesta iialgi ökonoomsuse ega praktilise mõistusega. Te peaksite kuulma mamma lugusid guvernantidest. Meil Maryga oli neid omal ajal vähemalt terve tosin — ühed vastikud, teised naeruväärsed, aga kõik nad olid luupainajad, eks olnud nii, mamma?" :"Kas sa ütlesid midagi, mu kullake?" :Noor leedi, lese silmatera, kordas oma küsimust täiendava seletusega. :"Ah, kallis, ära mulle guvernante meenuta! Juba paljas see sõna teeb mind närviliseks. Nende võhikluse ja kapriiside pärast olen pidanud märtrikannatusi taluma. Taevale tänu, et minul enam nendega tegemist ei ole!" :Siinkohal kummardus missis Dent "kannataja" leedi poole, talle midagi kõrva sosistades. Vastuse järgi oli see oletatavasti vihje sellele, et ruumis viibib üks põlatud seisuse esindajaid. :"''Tant pis''!" ütles armuline proua. * [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk ~~156-157~~171▼ * Kuula siis, Jane Eyre, oma [[kohtuotsus]]t! Homme asetad sa enda ette [[peegel\|peegli]] ja joonistad [[pliiats]]iga oma [[portree]], aga õiglaselt, ühtegi iluviga pehmendamata, ühtegi karmi näojoont vahele jätmata või ebameeldivat korrapäratust silumata. Siis kirjutad sa pildile alla: Üksiku, vaese ja inetu guvernandi portree. :Seejärel võta [[elevandiluu]]st plaadike — sul on üks joonistusvahendite kastis —, sega [[palett\|paletil]] kõige värskemad, ilusamad ning puhtamad värvid, vali kõige peenem kaamelikarvadest [[pintsel]] ja visanda hoolikalt kõige veetlevam [[nägu]], mida sa endale üldse oskad ette kujutada. Maali ta kõige õrnemates toonides ja pehmemates varjundites, vastavalt missis Fairfaxi [[kirjeldus]]ele miss Blanche Ingramist: ära unusta ronkmusti lokke ega idamaiseid [[silm]]i — mis! Sa mõtled siin mister Rochesteri omi [[modell]]ina kasutada! Jäta! Ei mingit nuuksatust! Ei ohkamist ega kahetsemist! Tahan tunnistada ainult [[mõistus]]t ja [[meelekindlus]]t. Tuleta meelde Blanche'i kreeka jumalannale omaseid [[kael]]a ja rinna ülevaid ning harmoonilisi piirjooni, näita ta ümarat, pimestavalt valget [[õlg]]a ja õrna kätt, ära unusta briljant[[sõrmus]]t ega kuldkäevõru. Kujuta täpselt ta riietust, õhulisi [[pits]]e ja säravat [[siid]]i, sujuvalt langevat [[sall]]i ja kullakarva [[roos]]i. Kirjuta pildile alla: Täiusliku kaunitari, kõrgestisündinud leedi Blanche'i portree. ▲* [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 156-157 ▲* Ema oli omal ajal rikkas [[perekond\|perekonnas]] guvernandiks olnud, oli korra välismaalgi käinud, terve Saksamaa läbi sõitnud, ja tema [[silm]]is olid [[sakslased]] üksainus nosu[[piip]]e suitsetav ja läbi [[hammas]]te sülitav poesellide, käsitööliste ja kaupmeeste kari või siis need keppsirged [[sõdur]]i moega [[ohvitser]]id ja äripäevaste nägudega [[ametnik]]ud, kes kõlbavad ainult musta [[töö]]d tegema, hoolsalt [[raha]] kokku kraapima, labast [[kord]]a pidama, [[igavus\|igavat]], reeglipärast [[elu]] elama ja pedantlikult kohust täitma — kõik need pürjelid oma nurgelise olekuga, suurte, karedate [[käsi\|kätega]], filisterlikult värske jumega ja jõhkra kõnepruugiga. * Miss Fairfax on oma tööeluks hoolega valmistunud, sellega leppinud ja ometi pälvib ta kõigi ümberolijate kaastunde ja haletsuse. Tänapäeva lugeja ehk ei pruugi näha iseseisvas rahateenimises midagi orjuselaadset, aga Austeni kaasaegsetele oli kohe selge, milline kukkumine neiut ees ootab. Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. Majapidajanna, koka või teenijannana töötada oli mõeldamatu. Kontoris töötamise võimalused avanesid alles pärast [[Esimene maailmasõda\|Esimest maailmasõda]], kui masinakirjutajast sai naiste amet. Ainuke, mida hästi kasvatatud ja haritud neiu teha võis, oli minna guvernandiks samasugusesse perre, mille täieõiguslik liige oli ta äsja ise olnud. Talle esitatavad nõuded olid kõrged, ühiskondlik positsioon aga madal. Härrasrahva hulka teda enam ei arvatud, seltskonda ega lõunalauda ei kutsutud, sest ta positsioon majas oli vaid natuke kõrgem kui teenija oma. Teenijaskond teda enda hulka ei võtnud, kõrgklassi päritolu ei võimaldanud seda. Guvernandi päevad möödusid lastega lastetoas, kus ta ka sõi ja magas. Majapidamistöödes aitas teda spetsiaalne lastetoa teenijatüdruk. Lisaohuks võisid olla perekonna täisealised meesliikmed, kes võisid pidada guvernanti kergeks saagiks. Kui neiu vääratas, oli järgmine sihtkoht tänaval. Miss Fairfax pääseb oma saatusest viimasel hetkel, aga kui õnnelik abielu sellise mehega olla saab, jääb lugeja arvata. (lk 545-546)▼ ▲* [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", II jagu, 1. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]] ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548▼ 19. rida ⟶ 30. rida: :"Kõik pole ühtviisi vinnilised," ei hoidnud Emily keelt hammaste taga. (lk 36) * [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998 ▲* Miss Fairfax on oma tööeluks hoolega valmistunud, sellega leppinud ja ometi pälvib ta kõigi ümberolijate kaastunde ja haletsuse. Tänapäeva lugeja ehk ei pruugi näha iseseisvas rahateenimises midagi orjuselaadset, aga Austeni kaasaegsetele oli kohe selge, milline kukkumine neiut ees ootab. Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. Majapidajanna, koka või teenijannana töötada oli mõeldamatu. Kontoris töötamise võimalused avanesid alles pärast [[Esimene maailmasõda\|Esimest maailmasõda]], kui masinakirjutajast sai naiste amet. Ainuke, mida hästi kasvatatud ja haritud neiu teha võis, oli minna guvernandiks samasugusesse perre, mille täieõiguslik liige oli ta äsja ise olnud. Talle esitatavad nõuded olid kõrged, ühiskondlik positsioon aga madal. Härrasrahva hulka teda enam ei arvatud, seltskonda ega lõunalauda ei kutsutud, sest ta positsioon majas oli vaid natuke kõrgem kui teenija oma. Teenijaskond teda enda hulka ei võtnud, kõrgklassi päritolu ei võimaldanud seda. Guvernandi päevad möödusid lastega lastetoas, kus ta ka sõi ja magas. Majapidamistöödes aitas teda spetsiaalne lastetoa teenijatüdruk. Lisaohuks võisid olla perekonna täisealised meesliikmed, kes võisid pidada guvernanti kergeks saagiks. Kui neiu vääratas, oli järgmine sihtkoht tänaval. Miss Fairfax pääseb oma saatusest viimasel hetkel, aga kui õnnelik abielu sellise mehega olla saab, jääb lugeja arvata. (lk 545-546) ▲** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] ~~[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]~~ [[Kategooria:Pedagoogika]]

Guvernant: erinevus redaktsioonide vahel