Nõlv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
 
2. rida:
[[Pilt:Mary Bradish Titcomb Sunday Morning.jpg|pisi|Mary Bradish Titcomb (1858-1927), "Pühapäeva hommik", ''s.d.'']]
==Proosa==
* Vaadake haljast künkanõlva, ja teile meenub otsekohe, kuidas lõhnab värskelt niidetud [[rohi]], mis tunne on, kui see on niiske, millised plekid see teie teksastele jätab, [[heli]], mida te võite rohuliblet teatud viisil pöialde[[pöial]]de vahel hoides kuuldavale tuua, ja mitmesuguseid teisi rohuga seotud mälestusi: perepiknikuid, pallimängu ühes Kesk-Lääne viljapuuaias, karja tolmusest New Mexico kõrbest[[kõrb]]est kõrgetele haljusest lokkavatele niitudele sööma ajamist, Adirondacki mägedes matkamist, künkatipul rohusel väljal armatsemist ühel palaval tuulisel suvepäeval, kui pilvealune päike valgustas korraga ühtainust künkanõlva, nagu oleks see [[tuba]], kus on [[lamp]] põlema pandud. Kui me näeme mingit [[ese]]t, asuvad kõik meie [[meeled]] ühel nõul uut vaatepilti ülistama. Kõik aju poodnikud, kõik ametnikud, arvepidajad, tudengid, talumehed, mehhaanikud hindavad seda oma vaatenurgast. Üheskoos näevad nad kõik ühte ja sedasama vaatepilti — haljast nõlva — ja igaüks vaatab seda veidi erineva nurga alt, kuid need kõik kokku annavadki pildi sellest, mida me näeme.
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 320
 
 
* [[Andaluusía|Andalucía]] on päikeses punakaks kõrbenud [[keha]] ja oliivipuud[[oliivipuu]]d tema karvastik. Ilmatuma tundlik [[maastik]] — kui nõlvu kõdistada, siis nad naeraksid. Aga [[valgus]] siblib neist üle märkamatuil sammel. Oi, kõndiva valguse maa, kus paikepäike veereb [[maakera]] pinnal!
** [[Astrid Ivask]], "Leiud". Tõlkinud [[Ita Saks]]. [[LR]] 18/1996, lk 64