Põll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
:"[[Köök|Köögis]] käib sel ajal kibe [[töö]]… lumi[[valge]] põlle ja [[müts]]iga kokk on vahetpidamata ametis: ühe kastruli paneb [[tuli|tulele]], teise võtab ära, kord segab midagi, kord klopib [[tainas]]t, kord viskab [[vesi|vett]] välja…
* [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", II jagu, IV peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]].
* [[Koolivorm]]iks oli tume[[pruun]] [[kleit]] ja sinna juurde kuulus [[must]] põll. Kleidi pikkus oli kindlaks määratud, pool arssinat [[põrand]]ast arvates, põll veidi lühem. Vormi lisanditeks olid valge [[krae]] ja valged kätised, igavene [[karistus]], sest neid tuli peaaegu iga päev vahetada. Juustes tohtisime kanda musti linte, kuid mitte [[kamm]]isid. Pidulikel puhkudel tuli kanda valget põlle, mille ääres pidi olema broderii[[pits]]. Too vorminõue oli nii range, et kui tüdrukut [[tänav]]al mingis muus rõivastuses nähti, järgnes kohe karm karistus. [[Teater|Teatris]] ja [[kontsert]]idel pidime kandma valget põlle ja mingile avalikule etendusele ei tohtinud minna [[kool]]i loata, ka mitte koos vanematega! Kuidas küll vihkasime seda valget peopõlle! Meenub üks halekole juhtum. Oli Sarasate lahkumiskontsert. Tohtisin minna koos oma sõbratari Fanny Chwolsoniga tema isa kutsel. Too nimelt kuulus Sarasate vastuvõtjate ja võõrustajate hulka. Vaheajal läksime koos temaga meistrit tervitama ja tema fotole [[autogramm]]i paluma. Sarasate oli armsalt isalik, andis meile mõlemale oma uue pildi ja kõditas meid lõua alt. Pärast selgus meie tohutuks õuduseks, et ta oli meid meie põllede tõttu pidanud Chwolsoni [[toatüdruk]]uiks. Kuigi asi ära seletati ja kõik härrad naersid, tundsime end siiski igavesti [[häbi]]statud olevat...
* [[Hella Wuolijoki]], "Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904", tõlkinud Linda Viiding. [[LR]] 49/50 1986, lk 13
| |||