Gulagi arhipelaag: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
80. rida:
*Võib-olla on lõpuks siiski õiglane oletada, et nii nagu ''meil'' on valus, kui tallatakse jalge alla meid ja seda, mida me armastame, nii on valus ka neil, keda ''meie'' jalge alla tallame? Võib-olla oleks lõpuks siiski õiglane tunnistada, et neil, keda me hävitame, on õigus meid vihata? Või ei, ei ole õigust? Nad peavad tänulikult surema?
** lk 17
*Need inimesed, kes olid oma nahal tunda saanud kahtkümmend nelja aastat kommunistlikku õnne, teadsid juba 1941. aastal seda, mida ei teadnud veel keegi maailmas: et kogu maakeral ja kogu inimkonna ajaloos pole olnud õelamat, verisemat ja ühtlasi kaval-riukalikumat režiimi kui bolševistlik, mis ise nimetab end "nõukogulikuks". Et ei piinatute arvu, pikkadeks aegadeks juurdumise, mõtte ulatuvuse ega läbinisti unifitseeritud totalitaarsuse poolest ei saa temaga võrrelda ühtegi teist režiimi maa peal, isegi mitte õpilaslikku Hitleri režiimi, mis selleks ajaks oli Läänel silmi pimestanud.
** lk 24
*Eriti lähevad mulle hinge eestlased ja leedulased. Kuigi ma istun nendega võrdsetel alustel, on mul nende ees nii häbi, nagu oleksin mina nad istuma pannud. Rikkumata, töökad, sõnapidajad, malbed, – mille eest on ka nemad samade neetud labade jahvatada kistud? Kedagi nad ei puutunud, elasid vaikselt, mõistlikult ja meist kõlbelisemalt, – ja süüdi on nad ainult selles, et nad elavad meie küünarnuki all ja lahutavad meid merest.
| |||