Koduvägivald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
29. rida:
:Minu silmad ja mõtted olid muu küljes kinni ja vastasin kõigepealt venitavalt: "E-ei." Siis aga tuli mulle meelde, et küsija ongi ju mu ema, ja jätkasin: "Ta ütles mulle ainult, et: äe sa mine kua sohiks nagu su ema."
:Hoop turjale tuli nii ootamata, et ma käpuli kukkusin.
:See oli esimene hoop, mis ma elus sain, ja mu füüsiline [[valu]] oli teiste tunnete kõrval hoopis tühine.
:"Hoia sa oma kere, kui sa mõisas peaksid ka niisugust lora suust välja ajama," ähvardas ema lisaks.
:See oli esimene õpetus, mis ma talt sain, aga see ei suutnud mulle veel selgeks teha, et elus on sageli kasulikum [[vaikimine|vaikida]] või [[vale]]tada kui tõtt rääkida.
47. rida:
* Elame vati sees, nii et kui midagi [[halb]]a juhtub, siis me ei usu seda. Justkui ollakse veendunud, et pahad on ainult [[film]]ides, meil siin on kõik hästi. Et kui sa kedagi isiklikult tunned, siis see on juba garantii, et ta ei peksa kodus [[abikaasa]]t ega ürita alaealisi võrgutada. Jabural kombel tundub hoopis usutavam see, et abikaasa ja [[lapsed]] mõtlevad oma [[kannatused]] välja.
** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020
 
 
 
==Vanasõnad==