Käimla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
29. rida:
* Tol ajal suhtuti tualettruumidesse kui millessegi väga delikaatsesse. Oli mõeldamatu, et keegi, kes ei ole oma perekonna liige, näeb sind sinna sisse minemas või sealt välja tulemas. Meie majas tekitas see erilisi raskusi, sest tualett asus trepimademel ja selle uks paistis halli täielikult ära. Kõige hullem oli lugu muidugi siis, kui olid seal sees ja siis kuulsid alt hääli. Välja tulla oli võimatu. Sa pidid sinna vangi jääma seniks, kui õhk on puhas.
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone, toimetanud ja luuletused tõlkinud Helve Võsamäe. Sinisukk, 1996, lk 53
* Flo oli [[raha]] kokku hoidnud ja lasknud kempsu sisse ehitada, aga seda ei olnud kuhugi mujale panna kui [[köök|köögi]] nurka. [[Uks]] ei käinud hästi kinni ja [[sein]]teks olid paljad saepuruplaadid. Tulemuseks oli, et isegi tualettpaberist tüki rebimine ja reie nihutamine olid kuuldavad neile, kes köögis tööd tegid, juttu ajasid või sõid. Nad kõik olid tuttavad üksteise alumise poole häältega, mitte ainult lärmakamatel [[hetk]]edel vaid ka salajasemate ohete ja korinate ja avalduste ja ilmingutega. Ja nad olid kõik ülimalt kombekad. Niisiis ei paistnud keegi kuulvat ega kuulavat ega tehtud mingeid vihjeid. Inimest, kes kempsus hääli tegi, ei seostatud tollega, kes sealt välja astus.
** [[Alice Munro]], "Kuninglikud keretäied". Rmt: "Kerjustüdruk". Tõlkinud Ilme Rääk, Koolibri 2014, lk 10-11
| |||