Tulekahju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:DV307 no.50 The great fire, London June 23 1861 at 2.30am from Billingsgate.png|pisi|Frances Elizabeth Wynne, "Londoni suur tulekahju 23. juunil 1861"]]
[[Fail:August_Malmström_Fire!.jpg|pisi|August Malmström, "Tuli lahti!", ''s.d.'']]
[[Pilt:Hans_Smidth_-_En_hedebrand.png|pisi|Hans Smidth (1839–1917), "Rabapõleng", ''s.d.'']]
'''Tulekahju''' ehk '''põleng''' on nende asjade [[põlemine]], mille põlemine ei ole ette nähtud.
==Proosa==
* Taat [[uni|magas]] küll sellel [[päev]]al isegi [[kaks]] vihmaund, aga [[õhtu]] tuli selge kui [[klaas]] – ennustus pikk, kauakestev [[põud]]. Palavad tulid ajad. Oli niisuguseid päevi, et taevas oli [[valge]] kui klaas ja [[pilv]]etompugi ei olnud näha. [[leht|Puulehed]] närtsisid keskpäeval ja ainult jaheda õhtu tulles tõusid lehed uuesti kikki. [[Kuusk|Kuused]] kuivasid [[punane|punaseks]] ja [[okas|okkad]] langesid maha. Oli kõrvetavaid päevi, et perenaised küpsetasid toakatusel [[leib]]a, viskasid taigna sinna, ja mõne tunni pärast oligi valmis. Ja tulekahjud möllasid igal pool.
** [[Juhan Jaik]], [https://et.wikisource.org/wiki/V%C3%B5rumaa_jutud/Vihmatark "Vihmatark"] kogust "Võrumaa jutud"
* Looduslikult süttivad metsad [[välk|välgulöögist]]. Kui [[vihm]]a sajab seejuures mõõdukalt ning looduses on pikalt valitsenud [[põud]], levib põleng suurele alale. [[Okasmets]]ade vööndis on looduslikud põlengud tavalised ja on teada vähemalt sadakond kitsalt kohastunud liiki, kes vajavad eluks põlenud puitu või [[maapind]]a, nende hulgas on nii soontaimi, samblikke, samblaid, [[putukad|putukaid]], kui ka seeni. Inimene näeb aga harjumuspärase keskkonna kadumist [---].
** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 108, ptk "Metsapõleng"
* [K]eskkonda on kerge kaitsta, kui see on teiste inimeste keskkond. Brasiillastel on kerge kritiseerida ühendriiklasi, kuna nad sõidavad liiga palju [[auto]]ga ja põletavad palju fossiilkütuseid. Sellepärast ongi minu moto: juhime eeskujuga. Kui [[Brasiilia]] suudaks vähendada metsatulekahjusid, mis on meie peamine CO<sub>2</sub>-emissioonide allikas, oleks see juba suur panus.
| |||