Aksioom: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
* [Molotov:] "Idioot! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma [[sarv]]ed pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks [[kõrv]]ad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska! Küll! Enneaegne [[vasikas]], [[kärbes|kärbse]] aevastus peaajus… Kõik läbi? Tähendab — terve [[klass]] matemaatiline idioot! /---/ Kas saab [[muusika]]t [[tõestus|tõestada]]? Ei! Muusika on tõestamatu. Aga matemaatika? On tema tõestatav? On keegi tõestanud aksioome? Näete, ka matemaatika on tõestamatu. Teda võib ainult õppida, kui on peaaju. Mina kasvatan teile matemaatilise peaaju."
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXII "Tõde ja õigus"], II osa, 22. peatükk
* Midagi ei ole tõestatav ilma inimeseta ja sellepärast on kõik ainult subjektiivne kindluseta usk. Kausaalsus on ainult inimese ajus, mitte looduses. Mis on aksioomid muud kui dogmad ilma milledeta ei saa õndsaks? Mis on energia jäävusseadus muud kui panteistlik väide, et jumalus on igavene? Millega on tõestatav identiteedi lause, et A on A? Ja nii võib päris rahulikult öelda, et moodsas teaduses on sektideloojaid, on misjon uskmatute seas, on ketsereid, on vanne ja on index librorum prohibitorum ja sellele indeksile seadmisele vastab vaikimine.
** [[Uku Masing]], "Pessimismi põhjustavad nähted", rmt: "Pessimismi põhjendus" (1995), lk 58
* Paljud luuletused algavad sõnadega "Ma olen... " — ja siis järgnevad keerlevad-tormlevad sürrealistlikud [[portree]]d, kus assotsiatsioone loovad niihästi meloodilise [[eesti keel]]e rikkalikud assonantsid ja alliteratsioonid kui ka [[grammatika]]st võrsuvad trikid, samuti loomulikult [[Alliksaar]]e imetlusväärse [[fantaasia]] töö. Rääkides endast, räägib ta samal ajal kõiksusest, [[lõpmatus]]est ja [[igavik]]ust, igale [[fakt]]ile, võimalikkusele, olevusele annab ta loendamatuid tõlgendusi, iga [[idee]] ja aksioomi muudab ta [[paradoks]]iks.
** [[Maima Grīnberga]], Guntars Godinš, "Artur Alliksaar Daugava kaldalt vaadates", tlk Erika Krautmane, Akadeemia 8/1995, lk 1640
==Luule==
| |||