Diana Gabaldon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pilt
215. rida:
:"Meie, kes me oleme surmale määratud," ütlesin ma tervituseks oma peegelpildile. Vajusin voodile, panin märja räti näole ja jäin uuesti magama. (lk 263)
 
* Veel oli seal üks noor naine vitstest kokorviga, kelle sõbralikust naeratusest võis näha, et tal on õige mitu olulist hammast puudu.
:Nagu selgus, oli see naisterahvas küla õmblejanna, kes oli kohale kutsutud selleks, et ta kõrvaldaks mu garderoobi mõned defektid ja kohendaks mulle parajaks perenaise poolt kiiruga kuskilt lähinaabrusest hangitud riided. Kõnealune kleit rippus üle Nedi käsivarre nagu mingi tapetud metsloom. Voodile laotatuna osutus see madala kaelusega tumebeežist satiinist pikaks kleidiks eraldi pihikuga, mis käis kinni mitmekümne pisikese riidega kaetud nööbiga, igale nööbile tikitud kuldne liilia. Kraeserv ja puhvkäised olid kaunistatud ohtra pitsiga, nagu ka šokolaadipruun sametist pealisseelik, mis samuti oli tikitud. Kõrtsmikul oli süles tohutu hunnik alusseelikuid, nii et tema turris vuntsid voogavate rõivakihtide tagant vaevu välja paistsid.
:Vaatasin portveiniplekki oma hallil saržsärgil ja edevus sai minust võitu. Kui ma tõesti pean abielluma, siis ei taha ma seda teha nagu mingi moonakas. (lk 264)