Liikumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Umberto_boccioni,_studi_per_dinamismo_di_un_ciclista,_1913_(mi,_castello_sforzesco)_03.jpg|pisi|Umberto Boccioni, "Etüüd jalgratturi liikumisest" (1913)]]
==Proosa==
* [[Lõpmatus|Lõpmatu]] liikumine, kõike täitev [[punkt]], puhkehetk: lõpmatu ilma kvantiteedita, jagamatu ja lõpmatu.
** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", 232/682, osa "Kihlveo paratamatusest". Tõlkinud [[Kristiina Ross]]
* 65. Ja [[loodus]]e autor on osanud [''pu''] seda jumalikku ning lõputult imeväärset kunsti [''artifice''] praktiseerida, sest mateeria iga osa ei ole mitte üksnes lõputult jagatav, nagu antiiksed tunnistasid [''reconnu''], vaid ka tegelikult lõputult alajaotusteks jagatud [''sous-divisée''], iga osa osadeks, millest igaühel on mingi oma liikumine; muidu oleks võimatu, et mateeria iga osa saaks väljendada [[universum]]it.
** [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [https://et.wikisource.org/wiki/Monadoloogia "Monadoloogia"]
* [[Euroopa]] jaoks sümboliseerib [[meri]] tundmatust ning [[laev]]asõit on teekond ja [[seiklus]]. Sellel kujutelmal pole tegelikkusega midagi ühist. Laevasõit on see liikumine, mis on kõige lähemal paigalseisule. (lk 263)
** [[Peter Høeg]], "[[Preili Smilla lumetaju]]", tlk [[Arvo Alas]], 1997
| |||