Jaanuar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
 
==Proosa==
* Kui juhtub, et [[päike]] jaanuaris oma palet näitab, haarab [[aednik]] peast kinni - äkki ajab [[põõsas]]tel [[pung]]ad enneaegselt puhevile. Kui tuleb [[vihm]]a, siis kardab ta oma alpi [[lill]]ekeste pärast; kui on kuiv, mõtleb ta südamevaluga oma [[rododendron]]ite ja küüvitsate peale. Ja ometi poleks kuigi raske aednikule meelepärast olla: talle jätkuks sellestki, kui esimesest kuni viimase jaanuarini oleks isegi mitte terve kraad, vaid üheksa kümnendikku kraadi alla nulli, sada kakskümmend seitse millimeetrit [[lumi|lund]] (kerget ja võimalikult kohevat), enamasti [[pilv]]es, ei mingeid või siis mõõdukaid läänekaare [[tuul]]i - ja kõik oleks kõige paremas korras. Kuid võta näpust: meie, aednike pärast ei tunne keegi muret ja keegi ei küsi meilt, kuidas peaks olema. Seepärast ongi maailmas kõik sedasi. (lk 11-12)
* Mis puutub jaanuarikuu [[taimestik]]ku, siis on kõige tuntumad nõndanimetatud jäälilled. Nende kasvatamiseks on tarvis, et teie [[korter]]is oleks kas või natukenegi väljahingatud veeauru; kui [[õhk]] on täiesti kuiv, ei kasvata te aknaklaasidele kõige nigelamat kuuseoksakestki, lilledest hoopis rääkimata. Edasi on tarvis, et mõni [[aken]] halvasti sulguks; selles küljes, kust tuul puhub aknaisse, kasvavadki jäälilled. Kuna rikastel sulguvad aknad paremini, siis õitsevad jäälilled vaeste inimeste juures hoopis paremini kui rikaste juures. (lk 14)
** [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]., Maalehe raamat 2008,LR lk40/41 81964