Argus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
 
 
* Kui argpüks ähvardab teiste ees oma [[vaenlane|vaenlasele]] [[kättemaks|kätte maksta]] või valetab[[vale]]tab, et on seda juba teinud, siis toimib ta vähem oma uhkuse[[uhkus]]e ajel jätta vapper [[mulje]] kui oma [[viha]] ajel, mille väljalaskmiseks ei leia ta aga kogu kehast[[keha]]st muud sobivat ihuliiget kui [[keel (anatoomia)|keel]]; eks ta sellega siis püüagi ennast [[vaprus|vapraks]] teha, nagu ta just välja tahaks paista. (lk 5)
* Argus paneb inimesest samamoodi kõige halvemat arvama kui [[umbusaldus]] ja omaenese [[õelus]]. (lk 12)
* Kellelegi ei tohiks tema argust pahaks panna, kuni ei ole teada, kui vähe või palju ta selle vastu tööd teeb. (lk 45)
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 36/2004
 
 
* [[Vägivald]] tekitas kord esimesed [[orjad]] ning nende argus põlistas orjuse.
** [[Jean-Jacques Rousseau]], "Ühiskondlikust lepingust", tlk Mirjam Lepikult, 1998, lk 19
 
 
* Argadel pole vähem enesearmastust[[enesearmastus]]t kui [[ülbus|ülbetel]]; pigem on neil seda rohkem , või öelgem siis, et see on tundlikum ; ja seetõttu nad kardavadki; nad püüavad teisi mitte salvata, ent mitte seepärast, et neil oleks rohkem lugupidamist kui häbematutel ja söakatel, vaid et vältida nende endi salvamist, sest nad kardavad tohutut [[valu]], mida iga salvang neile teeb.
** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud Maarja Kangro. [[LR]] 3–4, 2008, lk 70
 
23. rida:
* Argus on inimest tihti õhutanud julgetele tegudele.
** [[Arvo Valton]], "Märklaud kilbiks" (1980), lk 13
 
 
==Vanasõnad==