Armastusväärsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Proosa==
* Armastusväärse mainet ei omanda muidu kui [[kannatused|kannatuste]] hinnaga, sest armastusväärne pole [[vestlus]]es keegi muu kui see, kes teeb heameelt teiste [[enesearmastus]]ele, ja kes ennekõike [[kuulamine|kuulab]] palju ja [[vaikimine|vaikib]] palju, mis on muuseas tohutult [[igav]]; lisaks laseb ta teistel rääkida iseendast ja isiklikest asjadest, kui neil vaid tahtmine tuleb; enamgi veel, ta juhibki neid seda laadi aruteludesse ja räägib säärastest asjadest ka ise; kuni nood on lahkudes iseendaga ülimalt rahul ja tema nendest ülimalt tüdinud.
* Väheke kirge, suur südamesoojus, intelligentsus, veetlus, meeldivad kombed, austus tõsiduse ees, huumorimeel — summa summarum: armastusväärsus. (lk 16)▼
** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud Maarja Kangro. LR 3–4, 2008, lk 31
* Tõeliselt heal ja armastusväärsel inimesel võib olla nii palju sõpru, kui ta vaid ise soovib, kuid mitte alati need, keda ta ise sõbraks soovib. (lk 24)▼
▲* Väheke
▲* Tõeliselt heal ja armastusväärsel inimesel võib olla nii palju [[sõber|sõpru]], kui ta vaid ise soovib, kuid mitte alati need, keda ta ise sõbraks soovib. (lk 24)
* Anna õigus sellele, kellel on õigus, ja ta leiab, et sa oled armastusväärne. Anna õigus sellele, kellel õigus ei ole, ja ta lausa jumaldab sind. (lk 53)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007
16. rida ⟶ 20. rida:
* [Anne:] "Mis te arvate, mis tunne oli kogu aeg olla Brontëde noorim [[õde]]?"
:"Sina olid meist kõige armastusväärsem," ütles [[Charlotte Brontë|Charlotte]]. "Sina pääsesid igatahes neist rünnakutest, et meie raamatud on "ebanaiselikud". Meie pidime kogu aeg kuulma, et oleme "kibestunud", "vihased" ja "pessimistlikud"."
:"Jah, sina ei pidanud kannatama sellepärast, et neid valdas [[hirm]] tumedate jõudude ees," torkas [[Emily Brontë|Emily]] põlglikult. "Ei, tuhat korda parema meelega [[põrgu]], mis lõõmab, leegitseb ja hõõgub, kui nende hästihoolitsetud [[paradiis]]ipargid," lisas ta, mässumeel ripsmeväreluse all helkimas.
* [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998, lk 36-37
| |||