Isikupuutumatus

ProosaRedigeeri

  • "Kas tohib sisse tulla?" küsis naine ja lõi pilgu maha, nagu oleks tal suure isikupuutumatuse kaitsjana tõepoolest piinarikas niimoodi sisse tungida.
Neil oli inimestega rääkimiseks alati teatud toon, nagu ei saa­daks neist muidu aru, ning pugejalik hoiak, mille õnge ei tohtinud minna. Ta mõtles endamisi, kas seda sai kusagil õppida või võeti sellele tööle ainult neid, kellel tuli säärane näitlemine iseenesest. (lk 31)