Vikitsitaadid

Katja Novitskova

Eesti kunstnik

Katja Novitskova (kodanikunimega Jekaterina Novitškova; sündinud 20. juunil 1984) on Eesti kunstnik.

Katja Novitskova, 2017.

Intervjuud

muuda
  • Kuidagi on nii juhtunud, et minust sai kunstnik välismaal: Saksamaal ja Hollandis. Eestisse tulin tagasi alles kaks aastat tagasi ja hakkasin kunstnikuks ka siin.
  • Mind on alati huvitanud inimseks olemine ja tegelemine nende asjadega, mis mind inimesena üldiselt huvitavad. Tehnoloogia ja kunst, mis on universaalsemad.
  • ["postinterneti ajastust":] "See on peaaegu mõttetu sõna, aga mida see võib-olla tähendab on see, et me elame ajastul, kus me ei saa elada ilma tehnoloogiata, ja milline on inimlikkus ajastul, kus meie ja masinad on üks tervik. Millised me oleme, kas me oleme ka masinad või on masinad inimlikud?
  • Ma arvan, et olen hübriidne inimene, 90ndate laps, ja see ongi minu identiteet.


  • Selle Veneetsia biennaaliga lõpeb minu aasta lõpuks ära ja siis ma lihtsalt magan viis kuud mingis koopas ja puhkan pisut.
  • Kunst on mitmekihiline, esimesel tasandil saavad sellest aru lapsed, aga umbes viiendal tasandil, kui inimesel tekib huvi, siis ta võib midagi lugeda, see on veebis ja raamatutes olemas.
  • Selleks, et inimesed saaksid omavahel paremini elada, oleks neil vaja aru saada, kuidas maailm tegelikult on ja kui tundlik ja nõrk see tegelikult on.


  • Eri kultuuridest ja eri taustaga inimesed saavad mu töödest aru, need räägivad tegelikult enda eest piisavalt selgelt, ma ise ei pea liiga palju seletama.
  • Need pildid ja olendid on vajalikud minu ja võib-olla ka teiste inimeste jaoks, et paremini aru saada kaasaegsest maailmast.
  • [Veneetsia biennaalist:] See on väga oluline näitus. Ka minu elus. Kui kunstnik on Veneetsia biennaalil osalenud, siis näitab see, et kunstnik on suureks tööks võimeline. Aga viimase aasta töökoormus on midagi, mida ma ei taha jätkata, sest see pole jätnud mul aega elamiseks.
  • Ma maalin lihtsalt digitaalpiltidega ja see võtab sama palju aega kui nn tavalise maali tegemine. Mul kulub sama palju emotsioone, närve. Teen väga palju skulptuure vaigu ja sünteetiliste materjalidega, nende tegemine võtab füüsiliselt aega. Ma teen kõike ise.
  • Veneetsia näitus on terviklik, samas on iga ruum eraldi tervik, oma emotsiooni ja installatsiooniga. Usun, et osa sellest näitusest, näiteks elektroonilised hällid, hakkavad iseseisvat elu elama ja lähevad edasi näitustele. Kogu näitus on rändamiseks aga liiga suur.
  • Amsterdamis kunstiresidentuuris olles tekkis mul huvi teha tööd roboti või masinavormiga, mis ei oleks ininese moodi, nagu näiteks Terminaator, vaid see masin oleks mitteinimlik, kuid samas võiks midagi selles meenutada looma. Youtube’is nägin videot imikute elektroonilistest hällidest, ma polnud midagi sellist varem näinud ja tahtsin neid oma töödes kasutada. Esimesed katsed õnnestusidki, inimeste reaktsioonid olid huvitavad, sest nad ei saanud täpselt aru, millega tegu, mis nad tähendavad, samas tekitavad nad meil seoseid, meenutavad midagi – poolenisti elavat looma ja automaatset masinat.
Jätkasin nende katsetamist veel siin Veneetsiaski, kogu installatsioon sündis just siin. Tahan, et mu tööd tekitaksid inimestes reaktsiooni – eriti siin Veneetsias peab kunst reaktsiooni tekitama –, ja need masinad tekitavad.


  • Praegu hirmutavad mind tuleviku juures kõige rohkem üha suurenevad regionaalsed monopolid, balkaniseerumine ja uusfeodalism. Aga samuti efektiivse rahvusvahelise õiguse lagunemine ja keskkonna kokkuvarisemine.
  • Tuleviku prognoosimisega tegelevad järjest enam tehisintellektid ja inimeste kultuuriline roll hakkabki ilmselt olema nende prognooside tõlgendamine ja võrdlus. Sellepärast hakkab ka tuleviku kujutamine toimima ilma suurte kollektiivsete narratiivideta: tulevikust saab igapäevane ressurss, millega minnakse turule ja mida võib soovi korral vahetada.
Kultuurilised narratiivid jäävad väga tugevaks hoopis minevikuga seoses: filtrimullidel põhinevad grupid või needsamad detsentraliseeritud anonüümsed võrgustikud peavad pidevalt kehtestama oma ajutist identiteeti mineviku ümbermõtestamise kaudu. Tuleviku reaalsus tuleb sealjuures ikkagi selline, mida keegi (ega miski) ei osanud ette kujutada.
  • Kui rääkida kaasaegse kunsti valdkonnast, siis see jaguneb või õigemini on juba jagunenud kaheks. Esimene osa jätkab eksisteerimist vanade institutsioonide ja ajaloo raames: muuseumid, biennaalid, kogud, riigitoetused, rikaste inimeste toel toimivad struktuurid ja kunstiturg.
Teist osa ei loe aga keegi otseselt kaasaegse kunsti diskursuse sisse, kuid minu meelest on sellel ikkagi seal koht olemas: internetikultuuride sees sünnivad sellised kunstivormid nagu meemid, arvutimängusiseste arhitektuursete objektide ehitamine, kõikvõimalike karakterite ja kostüümide vormistamine, sotsiaalsed performatiivsed praktikad eri veebiplatvormidel ja muu selline. Kui see teine kunstimaailm järjest kasvab ja areneb, siis võib juhtuda, et järgnevad põlvkonnad hakkavad seda nägema primaarsena ning esimest pigem klassikalise ja ebarelevantsena.
Minu meelest on mõlemad olulised tähenduste ja esteetiliste tunnetuste allikad.
  • Minu meelest on vale vaadata koroonakriisi kui inspiratsiooniallikat. Sellest kriisist tuleb kindlasti uut kunsti ja uusi mõtteid, ent ka ilma mingisuguse romantiliseta hoiakuta. Praegu on teoste loomine paljudele kunstnikele võimatu või tuleb raskelt. Teoste valmistamise plaanid on kas edasi lükatud või täiesti tühistatud, inimestel ei ole raha üüri maksta, neil pole võimalust kasutada tavalist töökoda või teha teiste inimestega koostööd; ei ole tuju ega energiat tegeleda enese ja oma kunsti arendamisega.
Kunstnikud on nagunii ühiskonnas tavaliselt kindlusetu klass ja iga selline kriis lööb neid eriti jõhkralt. Kindlasti tulevad välja mingid üksikud tööd, mis hakkavad hiljem tänapäeva sümboliseerima ja ikonograafiliselt mõjuma, aga ma pakun, et enamikule on 2020 «ebaproduktiivne» aasta. Ma arvan, et pikemas perspektiivis annab koroonakriis meile ettekujutuse sellest, kui habras maailmakord tegelikult on… ja sellest on palju õppida.
  • Kultuur kui selline ei tähenda ka igale inimesele tegelikult ühte ja sama asja. Kultuure on mitu. Me elame kõik eri suurusega infomullides ja nende mullide käitumismustreid on väga keeruline kuidagi seestpoolt hinnata.


  • Meil on ainult üks väike õrn planeet, kurat.
  • Mis nüüdisaja nähtus sinus enim hämmeldust tekitab?
Infomullide moonutav dünaamika ja nende ühiskondlikud efektid.
  • Mis sind kõige rohkem kohutab?
Paljude inimeste empaatiavõime olematus.
  • Mis ismiga iseloomustaksid nüüdisaega?
Nartsissismiga.
  • Mis on tänapäeva tüvitekst?
html.
  • Kõige otsesem tee rahvusvahelisse kunstimaailma on läbi parimate kunstiülikoolide. Hea kool garanteerib ligipääsu rahvusvaheliste kuraatorite ja kunstnike võrgustikule, mis loob edasisele vundamendi. Aga kui õppimine on välistatud, siis soovitaksin rahvusvahelisi residentuure.
  • Lohutuseks neile, kes ei ole just parimad network 'ijad: olen kohtunud ka päris paljude edukate kunstnikega, kes ei ole sotsiaalselt eriti võimekad, kuid nende puhul on tegemist erakordse andega, mis on sellisel juhul vältimatu. Ka ekstsentrilisus võib olla kunstimaailmas väärtuseks. Sotsiaalne võimekus ei tähenda, et inimene peaks olema viisakas ja puhas - ta võib suitsetada stuudiovisiidi ajal kanepit, olla väsimatu peoloom või muidu vaimselt tasakaalutu -, kuid päris kindlasti peab tema looming olema korraga kõnetav, visionäärlik ja kommertspotentsiaaliga.
  • Rääkides kunstituru ootustest, siis paratamatult on lihtsam müüa kunsti, mida on suhteliselt kerge pakkida, transportida, müüa ja säilitada, või mille eest saab teatud kindlat meelenaudingut, nagu performance. Olen neist tingimustest teadlik ja nad on kindlasti mõjutanud mu loomingulist protsessi. Minu meelest tulenebki kunstniku tugevus sellest, et ta oskab luua asju, mis suhtlevad ja mängivad iga keskkonnaga, kuhu satuvad. Kunstiturg on teatud kontekst, mis opereerib oma reeglite järgi. Ühtlasi on kunstiturg alati paar sammu loominguprotsessist tagapool.
  • Strateegia eristab perspektiivis lihtsalt häid kunstnikke edukatest ja headest kunstnikest. Mul on täna pakkumisi, projekte ja näitusi rohkem, kui suudan füüsiliselt teostada. See tõstatab küsimusi: millistel näitustel on mõttekam osaleda? Kellele ära öelda ja kuidas seda teha? Kellega koostööd teha? Kellele ja millise hinnaga oma loomingut müüa? Parimaks nõuandjaks siin ongi minu galerii ja kogenud kunstnikest sõbrad. Galeriiga Berliinis pean iganädalaselt Skype’i kohtumisi, kus nad seletavad mulle kunstimaailma olukorda, ainult nii saab sellest mõlema jaoks võimas jõud.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Katja_Novitskova&oldid=126794"