Proosa

muuda
  • Kohtufotograaf paneb oma fotoaparaadi lauale selle klaasi kõrvale, mille serval on ikka veel Lydia trühvlikarva huulepulga jälg. Jääkuubikud klaasis on sulanud ja salvrätikul on selle ümber väike kondensatsiooniloik. See on ikka veel märg ja Lydia ei suuda kuidagi mõista, kuidas tema elu võidi teha täiesti pihuks ja põrmuks kiiremini, kui üks kondensatsiooniloik atmosfääri aurustub. (lk 23)