Keelekorraldajal tuleb välja kannatada üks vastuolu. Ühelt poolt pole tavaline keeletarvitaja rahul sporaadiliselt kujunenud normide ebaühtluse ja seetõttu raskesti omandatavusega. Teiselt poolt aga on ta häiritud mis tahes muutustest suurema korrapärasuse nimel. Näiteks on rohkesti neid, kes elavad valuliselt üle tallinna kilude kaotuse. 1998. a otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond loobuda liiginimetuste eristamise nimel toimunud kohanimede väiketähestamisest. Oli raske teha vahet, kas tegu on mingist kohast pärit tootega või on see saanud liiginimetuseks. Ühestainsast väärt koolinäitest ei piisanud tuhandete muude keelendite õigekirjutuseks. Ekslikult peetakse muutuseks ka ÕS 1999-s antud piltlikku väljendit Rootsi kardinad, kus pole ju väikese algustähe põhjust olnudki. (lk 43)
