Liberaalne demokraatia

Proosa

muuda
  • Viimase kümnendi jooksul populaarsust kasvatanud parempoolseid erakondi ühendab retooriline ägedus, suurem valmidus järsemate muutuste läbiviimiseks, rahvuskonservatiivsus ning valmidus seada kahtluse alla sõjajärgse riigivalitsemise alustalasid, mida ei kristlikud demokraadid ega neoliberaalid ei ole raputanud – õigusriigi ja liberaalse demokraatia põhimõtteid.
  • Aro Velmet, "Millest me räägime, kui räägime parempoolsusest?" ERR, 05.08.2020


  • Aga õõvastavamgi on asjaolu, et loogika, millega Gileadi juhid oma hirmuvalitsust õigustavad – kus naiste väärtus lähtub peamiselt nende sigimisvõimekusest –, on lääne ühiskondades praegugi täiesti igapäevane.
1980. aastate USAs või nullindate Eestis võis see kergesti jääda märkamatuks, sest "sünnitamismasina"-retoorikale ei saa liberaalses demokraatias mingeid väga suuri ümberkorraldusi ehitada. Ent ka toona kaaluti vanemapalga kõrval iibe tõstmiseks tõsiselt ka lastetusmaksu ja teisi karistavaid meetmeid. Paljud hullud mõtted võivad headel aegadel tunduda­ naeruväärsed ja ohutud, ent düstoopiate ülesanne on mõelda, milline on nende potentsiaal siis, kui kontekst muutub.