Proosa

muuda
  • [Vürstitar Sonja Orbeliani Talvepaleest:] Arutlesin endamisi, et minu saleduse saladus peitub selles kilomeetripikkuses teekonnas, mis mul tuleb palee koridorides läbi käia enne ja pärast lõunasööki. Vahel soovisin, et ka mina võiksin liikuda sel kombel nagu koridorides sagiv teenritevägi, kellel koormaks halud, triikimisele viidav pesu, teekannud. Nad lasksid lihtsalt liugu mööda jäälibedaks poonitud parkettpõrandaid. (lk 33)


  • Mingil põhjusel on mu mälestused Madeirast tuhmunud. Ma näen vaid suuri kameeliapuid tihedalt täiskasvanud Montet, kust sõideti siledaks poleeritud munakivisillutisel kelkudega alla nagu liumäest; mäletan ka kohutavat, mitte kuidagi lõppeda tahtvat dineed, mille Austria konsul ema auks korraldas ning kus serveeriti kakskümmend viis eri aastakäiku madeirat. (lk 27)