Aga seda, et vabrikandid olid peened härrased, ei saanud küll eitada. Konjakiklaase tõstes vestlesid nad isekeskis viies võõras keeles, soome sõna suhu võtmata. Eks nad olnudki ju rootslased, kelle silmis maa täbar olukord ainult germaanlaste ja slaavlaste vahelisest võitlusest tulenes. Kaalutlevad, raskepärased ja süngemeelsed soomlased olid madalamal tasemel kui nemad, ettevõtlikud ja vabad, lisaks veel sõdalastest põlvnevad germaanlased. Eks andnud see määratu poolehoid, mida mingisugune sotsialism soomlaste hulgas oli võitnud, see ilme, mille nad talle andsid, see moraalne metsistumine, mis sellega kaasnes, nende masside kohta rohkem kui ebameeldiva tunnistuse. Kuna seik, et sotsialism rootslastelt vähe toetust leidis, osutas seevastu tervele mõistusele ja uhkele iseteadvusele, mis on juba vanast ajast olnud germaanlaste aadlitunnuseks. (lk 6)
Eeva Joenpelto, "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981