Proosa

muuda
  • Palju päikest, pilvitu taevas, kuid pole kellegagi lõbutseda, mitte midagi teha. Selline elu — see, kuidas ma praegu elan — on kõige raskem suvel, kui on väga palju päevavalgust ja vähe pimedat aega. kui kõik on väljas ja liikvel, on karjuvalt, agressiivselt õnnelikud. See väsitab ja paneb end kehvasti tundma, kui sellest osa ei saa.
Mind ootab ees nädalalõpp - nelikümmend kaheksa tühja tundi, mis on vaja ära täita. (lk 13)