Nepp

Nepp (Gallinago) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuperekond. Eestis leidub kaks liiki - rohunepp (Gallinago media) ja tikutaja (Gallinago gallinago).

Luule

Pikk unustatud metsatee,
kuis armastan su põlist rahu,
kord hirvena sa paged eest,
kord kaotan sind ma lumevahus.
...
Noor, kasvuhimuline lepp
su poole vähehaaval roomab,
su sõbraks varsti jääb vaid nepp
ning päevavalgust kartvad loomad.

Heljo Mänd, "Metsatee", rmt: "Rada viib maanteele", 1960, lk 18

Proosa

Metskurvits ehk nepp on suursugune lind, meie tuvist pisut väiksem, tumepunakas, pika nokaga, nagu kõik kurvitsad, ning pikkade jalgadega. Metskurvits, nagu nimigi ütleb, on metsalind. meie maal ta ei pesitse, vaid ainult lendab meilt läbi: kevadel, kui ta rändab põhja poole oma pesapaikadele, ja sügisel, kui lendab tagasi soojale maale. (lk 45)
Ränne, rände jaht — see on seesama, mille kohta I. S. Turgenev ütles:

"Kas te teate, mis tähendab rändel seista?"

Nii et rändel tuleb siis seista.

Kuid seista, nagu te teate, võib ka tänaval. Ja ka toas võib seista.

Ränne aga ei sarnane ei tänava ega toaga.

Ränne — see on hoopis vastupidi.

Ränne — see on, kui metskurvits kevadel või sügisel lendab, s.o. rändab ühest paigast teise. Hommikul ja õhtul.

Kõige sagedamini juhtub stepilohus nõosoone kohal, et õhtuvidevikus ilmub puude latvade kohale metskurvitsa siluett.

Ning siis sa tulistad teda. (lk 46)

Ostap Võšnja, "Metskurvits", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959