Proosa muuda

  • Öö läbi oigas ta ja piinles mõtte juures, et võib täis oksendada lina, mille tikkimiseks oli nii palju aega kulunud. Pedro kiirustas teda keelitama, et nad pulmaöö kulminatsiooni teiseks korraks jätaksid. Ning möödus kuid, enne kui Pedro tundis kohustust see asi lõpule viia ja Rosaura söandas talle öelda, et on juba täiesti terve. Selleks ajaks oli mees jõudnud arusaamisele, et ei või enam oma soojätkamiskohustust edasi lükata, ja voodi ette laotatud linal põlvitades lausus ta otsekui palvet:
"Ei patu ega hooramise pärast, Issand, vaid et saada last, kes sind teeniks." (lk 26)