Rahvaluulekoguja

ProosaRedigeeri

  • Suhe jutustajale võõra kuulajaga määrab üsna kõvasti selle, mida ja kuidas räägitakse. Rahvaluulekoguja ei ole kohalike asjadega kursis ning siis hakatakse valima ja vaagima, mida talle jutustada ja mis asi see rahvaluule on, mida tema tahab.
    • Mall Hiiemäe, "Jutuvestja kui isiksus", (2001), rmt: "Sõnajalg jaaniööl". Ilmamaa, 2007, lk 16
  • Ühel vanamehel või vanaeidel torkas mingi lollus pähe ja rahvaluulekoguja pani selle hoolikalt ilusas käekirjas kirja. See läks kogusse ja arhiivi. Rahvaluulekogudest võib leida kilomeetrite viisi lollusi.