Sevastjanovile muutus kojuminek lõplikult vastumeelseks ja ta ütles Sjomkale:
"Mina lasen ka omade juurest jalga, kas sa võtad mind enda juurde elama?"
"Ainult sel tingimusel," vastas Sjomka pidulikul bassihäälel, "et me hakkame elama kommunistlike noorte moodi. Et ei oleks väikekodanlikku rasvumist."
Sevastjanov kinnitas, et rasvumist ei tule... Ja nüüd olid nad kahekesi Jugai juures komitees. Sevastjanov istus lauanurgal ja näsis saia - ta oli otse töölt tulnud. Sjomka suitsetas kivisel ilmel, nägu kõrvale pööratud. Sevastjanov taipas, et ka Sjomkal on kõht tühi, ja murdis saia pooleks. (lk 14)
Veera Panova, "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21
