Nende rohkem kui tosina töölise hulgas oli mõningaid, kelle silmis riik oli samuti midagi firmataolist, nagu näiteks firma "Heilbach". Neil oli kõik ükspuha, kui neile vaid tunda anti, et nende tublit tööd on õieti hinnatud ja kui nad selle eest enda arvates õiget tasu said. Niisuguste inimeste protesti ei põhjustanud see lihtne tõsiasi, et nad samuti nagu varemgi kehva tasu eest tapetseerisid härrasrahva kortereid, vaid nende protest pöördus kõrvalistele, mõnikord kummalistele küsimustele, näiteks usule. Seevastu Schulz, kes Mettenheimerit lohutada tahtis olnud algusest saadik kogu aja riigivastane. Schulziga liitusid need, kes hästi tundsid, et tema — nagu seda nimetatakse — on jäänud südames endiseks. Kuid seda, kas kõige tähtsam inimeses väljendub tegudes või on inimeses salajaselt suletud, ei saagi enam nimetada eneseks jäämiseks, vaid kõige suuremaks erinevuseks.
Anna Seghers, "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982, lk 133-134