ProosaRedigeeri

  • Nüüd tunnen mehi põhjani. Mida kõrgemal seisavad, seda enam on nad rikutud. Imekspanemise väärt on nende häbematus ja jultumus, mis ühegi abinõu eest tagasi ei kohku. (lk 18)
  • Ülepea on siinsed inimesed kombeliselt ja kõlbeliselt rikutud, päise päeva ajal võib mõni nagu narr sul järel käima hakata. Ja kui mõni meesterahvas akna all jalutab ja lilli saadab, ei imesta seda keegi. Ka naisterahvad on siin kõik kahtluse all ja nende süütuse pääle vaadatakse kui mõnele muinasjutule, mida keegi ei usu. (lk 18)
    • Ine Viiding, "Perekonna au", rmt: "Perekonna au. Reportaaž operatsioonilaualt", 1982