Tähtaeg

ProosaRedigeeri

  • [Paloma:] Mina sain väga varakult aru, et elu möödub ülikiiresti - kui ma vaatasin täiskasvanuid enda ümber, kellel oli kogu aeg kiire, kes põdesid kogu aeg mingite tähtaegade pärast ja klammerdusid ahnelt tänase külge, et mitte mõelda homsele... Aga homset kardetakse sellepärast, et ei osata ehitada tänast, ja kui ei oska ehitada tänast, siis sisendatakse endale, et seda jõuab ka homme, ja siis ongi kogu lugu, sest homsest saab lõpuks alati täna, saate aru? (lk 114-115)