Tennis

See artikkel räägib spordialast; jalanõude kohta loe artiklis Tennis (jalanõu).

Marguerite Rousseau, "Tennisemäng" (1916)

Proosa

• [Tundmatu naine:] "Jah, et sa teaksid, ma kõhklesin, enne kui helistasin. Wilander on ju tolle tennisemängija nimi ning teada puha, mis inimesed need on, kes muudkui sõidavad mööda maailma ringi ja taovad natuke reketiga ning kühveldavad miljoneid, sellal kui meie, teised, peame kodumaal rügama, et ots otsaga kokku tulla. Mis see siis ära ei ole, natuke reketiga taguda? Seda oskavad ju kõik. Keegi ei anna meile selle eest raha!"
  • Karin Alvtegen, "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 6

• Kodust sai järve äärde kõige otsemalt mööda Kõrgemäe tänavat, aga sageli läksime südalinnast, laskudes alla mööda treppe (Trepimäe tänav, umbes 150 astet). See oli väga ilus tee, osaliselt äärestatud pergolaga, nii et rohelistest lehtedest katus oli pea kohal. Umbes trepistiku keskkohas olid tee kõrval tenniseväljakud, kus alati mängisid ilusad noored inimesed ilusates valgetes riietes. Ka pallid olid siis valged. Lapse silmis oli see midagi muinasjutulist – nagu printsid ja printsessid.
  • Ruth Mirov, "Mälestuskilde lapsepõlvest Viljandis", Mäetagused nr 42