Proosa

muuda
  • [Peter Wimsey:] "Aga — nojah — tahan ainult öelda, et — vaadake, kas te kunagi lapsepõlves sonkisite keppide ja igasuguste toigastega vaikseid, salapärase väljanägemisega tiike, lihtsalt selleks, et näha, mis nende põhjas on?"
"Tihtipeale," vastas härra Murbles. "Mulle meeldis väga looduslugu ning kui ma nii pika aja möödudes seda öelda võin, oli mul küllalt märkimisväärne tiigifauna kollektsioon."
"Kas te juhtusite kunagi oma uurimise käigus põrgulikku haisu üles keerutama?"
"Kulla lord Peter — te teete mind päris murelikuks." (lk 23-24)
  • "Kuulge, Wimsey," küsis kapten Culyer Bellona klubis, "kas te ei lõpetagi ära oma uurimist või kuidas seda nimetada? Klubi liikmed nurisevad tõsiselt ja ma ei saa seda neile pahaks panna. Nende meelest on teie lõppematud pärimised talumatult tüütud, vanapoiss, ja ma ei saa keelata neil mõtlemast, et selle kõige taga peab midagi olema. Inimesed kurdavad, et portjeed või kelnerid ei pööra neile tähelepanu, sest teie lobisete nendega alalõpmata ning kui te parjasti seda ei tee, siis tolknete te baaris ja kuulate teiste jutuajamist pealt. Kui see on teie meelest taktitundeline viis uurimist läbi viia, siis ma tahaksin, et te teeksite seda taktitundetult. Asi hakkab läbinisti ebameeldivaks muutuma." (lk 81)


  • "Mulle meeldivad hirmsasti igasugused uurimisretked," ütles Kingpool. "See on hiigla vahva, kui saab midagi uurida."
Samal hetkel vajutas Muhv pidurile ja peatas auto.
"Tee peal on jäljed," ütles ta. "Ning jäljed just pakuvadki uurimiseks kõige suurepärasemaid võimalusi."
"Igatahes," nõustus Kingpool. "Jälg asub ju harilikult ikka seal, kuhu keegi on astunud. Niiviisi need jäljed meil enamalt jaolt tekivadki." (lk 62)

Luule

muuda

Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta
ja selles ilmas ei ole kõik veel järele uuritud
ega võetud kontrolli alla.

Nüüd uuritakse asju,
mis ei saa ise liikuda.

Tuleb neid selles aidata,
lükata, tõugata,
tõsta ühest kohast ja panna teise.
...
Härra Newtonil pole selle kohta midagi öelda.
Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega.

See katsetus tuleb läbi viia.
Ja viiaksegi.

  • Wisława Szymborska, "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19