Vaikne tund

ProosaRedigeeri

  • "Sinu voodi on see siin," näitas Reedik, "ja üldse, tunne end nagu omas kodus. Me oleme kõik õiged mehed. Minul on sinuga kahe peale kapp ja vaata, et sa oma asjad korras hoiad, muidu läheb toa hinne kohe alla."
"Mis hinne? Kas siin on midagi nagu koolis või?" ehmus Jaan.
"Jah, hindeid pannakse justkui koolis. Iga päev pannakse kolm hinnet. Esiteks, toa korra eest, noh et voodid oleks ilusasti tehtud ja asju ei tohi voodi peal vedelda ja kapis ei tohi sul näiteks olla sokid ja küpsised segamini. Teiseks pannakse hinne vaikse tunni eest, ja kolmandaks hinne öörahu eest."
"Magamise eest panevad hinde või?" muheles Jaan.
"No sina mees oled küll eile sündinud! Missugune normaalne inimene siis kohe magama jääb, kui kästakse! Kõige lõbusam üldse ongi vaikne tund! Siin saab niisukest nalja, et oh, ma ei jõua rääkidagi kõike, mis me siin oleme teinud," hüüdis Reedik ja ta silmad särasid ja keel läks sõlme ja ta tõesti ei osanudki kohe öelda, mis nali just kõige toredam on olnud. (lk 8)