Ivar tuli baarist viinaga, Vesa ajas silmad suureks, lolliks läinud, kõige odavama viina võtsid!
Vesa polnud viinasokkidest elu sees midagi kuulnud ja rääkis pärast mitu aastat, kuidas Ivar sokid viinaga üle valas, ja ümber maailma käis nali - kujutate ette, Eestis on operaator, kes viinaga sokke leotab! Järgmisel päeval oli palavik kadunud. (lk 192)
Läks viis aastat mööda, Ivar filmis Vesaga Beirutis Hezbollah kvartaleid, mille juudiarmee oli maatasa pommitanud.
Proovime viinasokke, pakkus Ivar. Prooviti ja järgmisel päeval oli Vesa naksti terve ja lõppes ära see jutt, et Eestis on operaator, kes viinaga sokke kastab. (lk 192)
