Virumaa

muinasmaakond

Proosa

muuda
  • Juba siis30 oli seesama piiskop31 koos Rootsi hertsogiga32, sakslaste ja ojamaalastega käinud sõjaretkel kuralaste33 vastu, kuid tormiga Eestimaa maakonna Virumaa randa aetud, lähevad nad maale ja rüüstavad seda kolm päeva. Ent kui virulased parajasti pidasid läbirääkimisi usu vastuvõtmise üle, heiskab hertsog, võtnud neilt meelsamini andamit, purjed ja sõidab sakslaste meelepahaks minema. (I, 13)
_______
30 Arvatavasti 1197. a.
31 See oli tulevane (aastast 1211) Eestimaa piiskop Theoderic, kes langes Lindanises 1219 (vt. XXIII, 2). Kroonik esitab selle seiga rõhutamaks Riia sakslaste prioriteeti Eestimaa allutamisel, vastukaaluks Taani pretensioonidele pärast 1219. aastat.
32 Jarl Birger Brosa (surnud 1202), esimene teadaolev Rootsi jarl (arvatavasti aastast 1174). Kirjeldatud sõjaretke samastatakse mõnikord Taani annaalides 1197. aastaga dateeritud Eestisse tehtud retkega. Juba Rootsi ruunikivid 11. sajandist mälestavad Virumaal (a uirlanti) langenud viikingeid.
33 Kuralased ehk kurelased (lätipäraselt "kuršid") olid balti hõim tänapäeva Läti edelaosas ja Leedu loodeosas, sulasid hiljem kujunevasse läti rahvasse, osalt leedulastesse. Nende asuala Kuramaa on läti keeli Kurzeme. Arvatavasti on ka Kuramaal kuralaste hulgas või läheduses elanud läänemeresoomlasi nimetatud kuralasteks.


  • On ju läbi rääkimata fosforiidisõja üks kõige rahvuslikum moment – kaevanduste kõrval nägid paljud sama suurt ohtu sisserändes. Siin võiks olla viljakas kõnelda sellest, et hirm oli seda suurem, mida kaugemal olemasolevatest kaevandustest ja "sisserändajatest" elati. Üldiselt teatakse paremini, mida arvasid fosforiidist Tallinna ja Tartu inimesed. Virumaa elanike ja eriti eestivenelaste mõtted on märksa vähem tuntud. Ajal, mil oleks hädasti vaja mõista idavirumaalaste nägemust põlevkivitööstuse muutumisest ja kahanemisest, oleks viimane aeg nende mõtteid ja mälestusi laiemalt teadvustada.