Arno Oja

Eesti ajakirjanik

Arno Oja (sündinud 1. novembril 1950) on eesti ajakirjanik, kirjandusuurija, kirjanduskriitik ja teatrikriitik.


  • Gustav Naan oli vastuokslik ja salapärane mees, kes oma eluloo valgeid laike eriti ei kippunud avalikustama. Isegi tema sünnipaiga suhtes pole täit selgust. Kirjanik Enn Vetemaa väidab, et ametliku biograafia "sündinud Vladivostoki lähedal" tähendab väljarännanud eestlaste küla Liflandijat, sugupuu kaudliini pidi sama külaga seotud Arvo Valton jälle kinnitab, et ei tähenda. (lk 183)
  • Eks väljenda edumeelne "Võim ja vaim" ning Naani demograafiauuringudki ennekõike sovetliku liitriigi enesekindla patriitsi mässu plebeiliku kaaskonna vastu. Irvik Kiisu ja temaga seotud seksuaalvabaduse jutlustamine oli aga sama nähtuse populariseeritud "rahvaväljaanne". Tulevikus taas iseseisvuvast Eestist ei osatud siis õieti undki näha. (lk 184)
  • Paraku pööras jäärapäine ajalugu iseseisvusmeelsetele pealeloetud manitsussõnad mineviku ülistamisest, mis "on kutsutud õigustama õelust oleviku suhtes ja hirmu tuleviku ees"*, lausuja enda vastu. Saulusest ei saanud Paulust, sai hoopis Juudas, kellel "omasid" ühel hetkel polnudki. Aleksandr Dugini püha Euraasia deržava teooria, mis Naanile õlekõrreks sobinuks, jääb juba teise aega. (lk 184; * Gustav Naan, "Ligadi-logadi mõtlemisest ja sõjakast ebakompetentsusest", Rahva Hääl, 03.10.1981)
  • Eaka akadeemiku kõrvutamine Masinguga, keda tema üks andunuimaid õpilasigi on "haigeks geeniuseks" nimetanud*, ehk polegi nii kohatu, kui esmapilgul näib. Oli ju isepäine Uku Masing omal kombel samuti tiigri turjal ratsutaja. (lk 184; * Jaan Kaplinski, "Haige geenius", Maaleht, 05.08.1999)
  • Endale antipaatsete tegelaste kirjeldamisel ei säästa kirjanik värve. Kuid vaevalt suutnuks isegi Max Laosson vaid pimeda karjäärihimu ajel jõuda Auguste Comte'i positivistliku filosoofia juurest täieliku jobustumiseni. (lk 186)
    • Arno Oja, "Tiigri ratsastamine", Vikerkaar 7–8/2011, lk 183-187 (Arvustus: Enn Vetemaa, "Gustan Naani hiilgus ja viletsus", Tallinn: Tänapäev, 2011.)

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel