Enn Vetemaa

Enn Vetemaa (20. juuni 1936 – 28. märts 2017 Tallinn) oli eesti kirjanik ja helilooja.

Enn Vetemaa kirjandusfestivalil HeadRead, 2011

Teoseid

• "Jälle häda mõistuse pärast"

Tsitaadid

Enn Vetemaa 1994. aastal

"Varasügise aiad"

Tsitaadid väljaandest: Enn Vetemaa, "Varasügise aiad", 1996.

Mina onudele tere-tere!
tema tädidele head ööd!
Nemad kõige laiematele rahvamassidele
õnnerohket valentinipäeva!
Kas me tõesti kipume võidumeheks?
Aga mis võit see sihuke küll on?
lubatagu küsida

• "Mina oma rohelisega, kes mõtiskleb..." kogus "Varasügise aiad", lk 15

NAD ÜTLEVAD, ENN,
sa oled jube egotsentrik:
sa ei tunne kaasa ikestatud rahvastele
põhjas lõunas idas ja läänes

Mina ütlesin oma Kassile
et ta on egotsentrik
ja et ta ei tunne kaasa ikestatud kassidele
põhjas lõunas jne.
...
Kass ütles,
et kui tema liigikaaslased-kaslased
eriti need, kes elavad teatavasti Kuu tagumisel küljel,
peaksid kannatama diskrimineerimise
ja lamppöidsuse
ja kroonilise gonorröa all
ning kellel ei ole lootustki
et keegi ferdinand neile nuusu-tubakit pakuks

siis ei kavatsevat tema sellest hoolimata
veel mingiks tsentrikuks hakata. Kuigi asi ju kurb
Tema tahaks lihtsalt edasi olla
minu Kass
ja mitte üks neist õnnetukestest
seal Kuu teisel küljel.
Nende nahas, jah, ei tahaks tema tõesti mitte olla

• "NAD ÜTLEVAD, ENN..." kogus "Varasügise aiad", lk 13

TEMA, SEE KUULUS MÕTTETEADLANE
kuulutab -
ja kuulutab kohe täitsa tõsiselt:
kivil olla hing sees!

Kangesti tahab ta meile teada anda
et kivi on selle koha pealt
jusku inime

Aga mina-mees olen endamisi mõelnd
et mõni inime
on südamepoolest nigu kivi

Mis pean mina nüid
oma arvamisega peale akkama?
...
Nii
pean mina kartma
et mõtteteadlased
teevad suure mõtlemisega
oma vaestele peanuppudele
P A L J U Ä D A!

• "TEMA, SEE KUULUS MÕTTETEADLANE" kogus "Varasügise aiad", lk 11-12

"Pipi Pikksukk"

Enn Vetemaa laulutekstid Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikalist "Pipi Pikksukk" (1969).

Põhjamaa, me sünnimaa,
tuulte ja tuisuööde maa,
range maa ja kange maa,
virmaliste maa.
Põhjamaa, me sünnimaa,
iidsete kuuselaante maa,
lainte maa ja ranna maa,
sind ei jäta ma.

On lumme uppund metsasalud,
vaiksed taliteed,
nii hellad on su aisakellad,
lumel laulvad need.

• "Laul Põhjamaast"