Kivi

Kivi on kalju väike kõva osa.

• Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: "Õpetaja, hoiata oma jüngreid!"

Kivid

40 Ta vastas: "Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!"

• Luuka evangeelium, 19:39-40

• Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma

4 ja ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.

5 Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?”

6 Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale.

7 Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!”

• • Johannese evangeelium, peatükk 8, salmid 3-7

• Üldiselt on teada, et kivi suudab mõtelda, sest sellele asjaolule on üles ehitatud kogu elektroonika, kuid mõnedes universumites kulutavad inimesed terveid igavikke, otsides taevast teisi mõistuslikke olendeid, vaatamata kordagi oma jalge alla. /---/ Kivi vaatevinklist on universum alles äsja loodud ning mäeahelikud kepslevad üles-alla nagu oreliviled, kontinendid aga siuhkavad ülemeelikus tujus edasi-tagasi ja tormavad üksteisele otsa puhtast liikumisrõõmust ning lootuses oma kaljusid maha nühkida.
  • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 142

• Ka head materjali pole kerge leida – sellist paekivi näiteks, mis vastu peab. 1990. aastatel tehti valla initsiatiivil Padise kloostri kõrvale karjäär, kust kloostri tarbeks paekivi toodi. Nõukogude ajal veeti kivi Väo karjäärist, Vasalemmast on müürikivi raske võtta. Nii et Padise on laotud kohalikust karjäärist pärit kivist. Kas teate, kuidas kõik need kivid praeguste konserveerimistööde ajal kloostrisse said? Karjäärist veeti alustega kivid õue peale ja Ämarist telliti NATO pataljonid: sõdurid tassisid kivid ülesse, neile oli see trenni eest.
• Juba Rooma ajal ehitati ju enamasti sellest kivist, mis kohapeal võtta oli, mujalt transportimiseks polnud võimalusi. Ka meie kloostrid ja mõisad on reeglina ehitatud läheduses olevatest materjalidest. Viljandis veeti maakive kokku. Ristiusk tõi meile tellise- ja lubjapõletamise oskuse. Eesti kiviarhitektuur hakkas arenema alles XIII sajandil. Arhitektuuritudengitelt ikka küsin, kui vana meie arhitektuur on, just see osa, mida saame käega katsuda. Eesti arhitektuur algab tegelikult just XIII sajandi väikestest kivikirikutest. Selleks, et neid väärikalt rekonstrueerida või konserveerida, tuleb õppida tundma materjali, mõista toonaste meistrite mõtteviisi, uurida, kuidas müüre laoti. Alles siis saab mõelda, kuidas sellele tänapäeval läheneda. Tänapäeva kiviladujad lähenevad müürile nagu rikka mehe kaminale: kõik peab olema loodis ja sirge, aga omal ajal ju nii ei tehtud.

Praegu pole muidugi lähedalasuvatest materjalidest alati võimalik ehitada. Kunagi olid kõik Tallinna kõnniteed paekivist. Praegu pole karjäärist võimalik sellist vastupidavat kivi saada. Puuduvad karjäärimeistrid, kes oskaks öelda, millisest kihist saab kõnniteeplaati, kust trepiplaati ja kust müüriladumise kivi. Ise tuleb leida selline karjäär, kust võtta õige kivi, mis väljas ka vastu peab.

• Mart Keskküla, intervjuu: Merle Karro-Kalberg, "Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis" Sirp, 06.11.2020

Allikata

• - Uus-Meremaal on lennuvõimetu lind kivi.

- Meil Saaremaal lendas kivi korstnasse.

• Voldemar Panso

Vanasõnad

• Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
• Kivi ei jahvata ühe poolega.
• Kivi ja kännu eest võib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest.
• Kivi sammaldub, kui seisab; veerev kivi haljendab.
• Kivisüld kergem mõõta kui kokku kanda.
• Olgu kivi palavam kui palav, kui peale sülitatakse, jahtub ometigi.
• Pisike kivi viskab enne koorma ümber kui suur.
• Teise valu kivi küljes (häda puu küljes).
• Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes.
• Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929