Viljandi

Viljandi on linn Eestis. Tuntud ka ühe paadimehe ning igas suvel peetava folgi poolest.

Marie Gretsch (1885–1928), "Vaade Viljandile", s.d.

Luule

Kui Viljandil vaenlane valvas ees,
Ju lootuse lõpetas igamees.
"Oh Lembitu, Lehola vanem, sa
Ju rutta, meid rüütlitest lunasta!"
Küll Valdeku vahtis, küll ootas ta,
Ei ilmunud isake aitama;
Ning rüütlite rõngas ja Läti piir
Ju surus nii linna kui surmav viir.

• Jaan Bergmann, "Ustav Ülo"

Heade asjadega harjub kiiresti. Sina.
Sa oled nii oma, peaaegu lahutamatu mu kehast

Tundub, et tulbid õitsevad kõikides Viljandi aedades
ja iga hoov on veripunast armastust täis

• Carolina Pihelgas, "Sa istud" kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006–2020", lk 41

Proosa

• Kodust sai järve äärde kõige otsemalt mööda Kõrgemäe tänavat, aga sageli läksime südalinnast, laskudes alla mööda treppe (Trepimäe tänav, umbes 150 astet). See oli väga ilus tee, osaliselt äärestatud pergolaga, nii et rohelistest lehtedest katus oli pea kohal. Umbes trepistiku keskkohas olid tee kõrval tenniseväljakud, kus alati mängisid ilusad noored inimesed ilusates valgetes riietes. Ka pallid olid siis valged. Lapse silmis oli see midagi muinasjutulist – nagu printsid ja printsessid.
  • Ruth Mirov, "Mälestuskilde lapsepõlvest Viljandis", Mäetagused nr 42

• On üks legend, mille järgi Tori põrgus lahti lastud hani ilmub mitme päeva pärast välja Viljandis. Põhimõtteliselt ei ole keegi siiamaani tõestanud, et põrgu ei võiks asuda otse Viljandi bussijaama all, umbes seal, kus praegu asub Anttila kauplus.
  • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", Välgi metsad, 2013, lk 112