Lootus on tühi ja asjatu.

Pierre Puvis de Chavannes, "Lootus" (1872)
George Frederic Watts, "Lootus" (1886)
Annie Swynnerton, New Risen Hope (1904)

Piibel

muuda

Sest me oleme võõrad su ees ja majalised,
nõnda nagu kõik meie vanemad.
Meie päevad maa peal on otsekui vari
ja lootust ei ole.


  • Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust.
Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi.


  • Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?
25 Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.


Proosa

muuda



  • Meil peab olema lootusi, et olevikku nautida. Me soovime pigem kehva olevikku ilusate väljavaadetega kui vastupidi.



  • Mina palun armsaid lugijaid, igasuguseid rahvamälestusi ehk vanavara, mis esivanemate elust tunnistust annavad, paberisse panna ja lahkeste minu kätte saata. Olgu teadus mõnel ehk mõnikord ka pisukene, tõiste hulgas võib ta väga täht­saks tõusta, nagu näutu kiilukene mõnikord suurt ehituse kivi kinnitab. Pisukestest liivaterakestest on kõrged mäed loodud; nõnda ehitab ka uurija inimese vaim teaduse tera­kestest kauni ja nägusa teaduse templi üles. Mida enam materjaali kokku on kantud, seda julgem ja rõõmsam on lootus, et ehitus kõlblik saab olema.


  • Lootus on muinasjutuvestja, kes kunagi ei lõpeta oma lugu, lubamata homme järge.


  • Häbi on mulle üldse kõigist tunnetest kõige rohkem antud ja ma olin seda varem ja hiljemgi Rummusaarel tundnud. Aga mitte nii suurt kui see oli. Need teised olid kui nõgese kõrvetus: õhetasid pisut ja ununesid varsti. Aga see häbi jäi meelde. Ja kuigi mul on praegu mälestuses palju suuremaidki häbisid, pole see ikkagi veel muutunud eimillekski. Võib-olla sellepärast, et sellega koos tundsin ka oma esimest suurt pettumust, sest hiljemgi on see nii olnud, et kui need kaks tunnet korraga mind haaravad, jätavad nad ikka kustumatu mälestuse.
Ent pettumust ilma häbita pole mul kaugeltki nii raske taluda kui häbi ilma pettumuseta. Kuigi tagajärjed peaksid pettumuse puhul olema halvemad, sest eks pettumus ole ju lootusepuu halvaks läinud vili, ja kes seda palju ja sageli sööb, selle veri muutub kibedaks ja keel mürgiseks. Ta kaotab usu, ja lahkub lootuse juurest.
Ent laps, kes seisab lootuse ees, silmad avali ja käsi õieli, neelab esimesed pettumuse marjad nii ruttu ja tervelt alla, et ta vaevalt tunnebki nende kibedust.


  • Nii jälgis siis tagumistele jalgadele tõusnud hobuse seljas istuv pühak selle São Jorge dos Ilhéuse rahutut saatust juba ligikaudu nelisada aastat. Ta oli näinud, kuidas indiaanlased metsikult tapsid esimesed kolonisaatorid ja kuidas neid omakorda metsikult tapeti ning orjastati, oli näinud tekkivat esimesi enženjosid, väikesi ja ka suuremaid kohviistandusi. Oli näinud seda maad sajandite kestel kiratsevat vähimagi lootuseta paremale tulevikule.



  • Minu arvates ei hinda me iga kord seda teist voorust, mida me nii harva mainime nende kolme hulgast — usk, lootus ja armastus. Usku on meil olnud, ütleksin, isegi liiga palju — usk võib inimese muuta karmiks, kalgiks, lepitamatuks, usku saab kuritarvitada. Armastus on oluline, seda tunneme paratamatult oma südames. Kuid kui sageli unustame ära, et on olemas ka lootus, ja mõtleme lootusest haruharva? Liiga kergesti langeme meeleheitesse, oleme valmis ütlema: "Mis mõtet on üldse midagi teha?" Lootus on just see voorus, mida tänapäeval kõige rohkem tuleks viljelda.


  • Paljud välismaalased töötasid ja elasid samade survete ja pingete all. Kannatasid samuti enese lõhestumist kahe purunenud maailma vahel. Lootsid oma lastele, lootsid uuele sõjale, lootsid venelaste äkilisele meelemuutusele, töötasid, käisid koos ja ootasid. Aga kui kaua suudab üks inimene oodata?
    • Elin Toona, "Sipelgas sinise kausi all", 1991, lk 14


  • [Rurisk:] "Öelge kuningas Shrewdile järgmist. Meie rahvaarv kasvab, kuid meie käsutuses olev haritav maa on piiratud. Metsloomad suudavad elus hoida vaid teatud arvu inimesi. Saabub aeg, mil maa peab avama ennast kaubandusele, eriti nii kivine ja mägine maa, nagu on seda minu oma. Te olete võib-olla kuulnud, et Jhaampe tavade kohaselt on valitseja oma rahva teener? Mina teenin neid järgmisel kombel. Ma panen oma armastatud õe mehele lootuses võita oma rahvale teravilja, kaubateid ja madalmaade kaupu ning karjatamisõigusi aasta külmal perioodil, kui meie karjamaid katab lumi. Selle vastu olen ma valmis andma teile lisaks ka palke, võimsaid pikki palke, mida Verity oma sõjalaevade ehitamiseks vajab. Meie mägedes kasvavad valged tammepuud, millesarnaseid te pole kunagi näinud. Minu isa poleks sellega nõus. Tema suhtub elavate puude lõikamisse vanamoodsalt. Ja nagu Regalgi, peab ta teie rannikut kohustuseks, teie ookeani suureks tõkkeks. Aga mina näen seda nagu teie isa – laia, kõikidesse suundadesse kulgeva teena ja teie rannik on juurdepääs sellele. Ning ma ei näe midagi halba selles, kui kasutatakse iga-aastastes üleujutustes ja tormides langenud puid."
    • Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane", tlk Kaaren Kaer, 2000, lk 436-437



  • Maailmas lubab meil elada vaid lootus, see tähendab, igati ebaloogiline unistus ühest teisest maailmast, mis pole siin, aga on ometi käeulatuses. Kus surma ei olegi. Ja ainus värav sinna on surm ja seda väravat meil pole justkui lubatud oma käega lahti teha. Nii me siis loodamegi siin ja heidame meelt.


  • Lootusõpetus. (lk 6)
  • Olen lootuskaitse all. (lk 42)



  • Sõltumata sellest, kas me naerame ebausu üle või võtame seda tõsiselt, on sel meie igapäevaelus igal juhul oma roll. Teadus võib küll areneda, aga ärevus ei kao kuhugi. Muutunud on hoopis hirmude põhjused. Ja ometi, isegi kui me teame, et ebausklikud rituaalid ei aita, on need meile emotsionaalselt toeks. Pealegi on lohutav, et ebauskudest õhkub teatud optimismi (ikka need helesinised trussikud). Nii ei räägi ebausud mitte ainult meie jagatud hirmudest, vaid ka lootustest.



  • Narval on olnud häid aegu küll ja selle põhjuseks on alati olnud ka Narva väga hea ja väga huvitav geograafiline asukoht. Ega praegugi, kui Narva ehitatakse magnetitehas, siis tehakse seda sellepärast, et muldmetallide tootmine on Sillamäel, sellepärast, et siin on elekter, sellepärast, et siin on transport. Ega Narva asukohta ei muuda mitte miski, aga Narva inimesed vajavad lootust, valguskiirt tunneli lõpus ja arusaama, et see ei saa olla vastutuleva rongi tuled, vaid, et see on tõesti midagi paremat. Narva inimesed vajavad lootust ja seda lootust püüdsingi inimestele anda.

Luule

muuda


Andesta, noorusarm, kui oled unund —
maailma hoovus kannab kaasa mind,
muud ihad-lootused on loori punund
su ette, aga need ei määri sind!

  • Emily Brontë, "Mälestus", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 179-180

Sweet Love of youth, forgive, if I forget thee,
While the world's tide is bearing me along;
Other desires and other hopes beset me,
Hopes which obscure, but cannot do thee wrong!


See linnuke on Lootus -
kes hinges pesitseb -
ja laulab lõppemata viit -
mis kummitama - jääb -
/---/
Ta laulu olen jäises öös
ja udus kuulanud -
kuid iial pole Raasugi
ta Minult - palunud.

  • Emily Dickinson, "*** See linnuke on Lootus", tlk Doris Kareva, rmt: "Kiri Maailmale", 1988, lk 32

"Hope" is the thing with feathers —
That perches in the soul —
And sings the tune without the words —
And never stops — at all —
/---/
I've heard it in the chillest land —
And on the strangest Sea —
Yet — never — in Extremity,
It asked a crumb — of me.


Meie saatus on püsida tüüril
kõigi lootuste avariiski
ja tõdede vankuval müüril
meelt heita – ning elada siiski.


Piinat meeleolude ori,
tähtajata tundmuste vang,
tammud nätskes sügiseporis
ja ootad, mil kataks hang

langend lehtede räbaldund vaiba
petet lootuste prügimäe...
või et ulataks jahtuval laibal
keegi ellukutsuva käe.

  • Paul Viiding, "Sulet ring", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 267


Ma lehvitan rätikuga,
jään tagasi vaatama...
Ons lootus vaid nagu juga,
mis langeb ja tõusta ei saa?

  • Marie Under, "Hüvastijätt", rmt: "Uneretk", 1968, lk 26


Ei tea, ma ei tea. Mina loodan veel.
Ei tea ainult, mida just.
Ma lihtsalt loodan üht lootust veel
ka siis, kui meel on must.

  • Katre Ligi, "Ta ütles, et olgugi sünge see tõik..." kogus "Kõigest ei kõnni ära" (1978), lk 44


"Näed sa?" sõnab Ürgema ja pistab
taevavõtme hingepuu ukseauku.
Hingepuu kasvatab endale tuhat ja üks
kroonlehte.
"Lootus? Lootos?" hakkab siristama
Ritsikliblikas.
"Ikka lootus," teatab Ürgema asjatundlikult.
Hingepuu jääb seisma lootuse tõlvikuna.

  • Lea Mändmets, "Ürgema võtab suure aidavõtme...", rmt: "Mullumuiste", 2017, lk 16
  • Ilma veelinnuta poleks tänapäeva füüsikat, ilma algsädemeta poleks elektrijaamu. Ilma lauluta poleks traditsiooni, traditsioonita poleks kultuuri ega inimest, poleks teid ega meid, teie vanemaid ega lapsi, mälestusi ega lootusi. Teie kodude kohal mühiseks mets, millest rändlinnud rahulikult üle lendavad.

Vanasõnad

muuda
  • Leivast piltide maalimisega sa kõhtu ei täida.
  • Igavam ootus kui lootus.
  • Lootus hea mees.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
  • Lootus sureb viimasena.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel