Konn

Konn on hüppav laululoom päriskonnaliste ehk anuuride (Anura) seltsist, mis kuulub kahepaiksete klassi.

Luule

Kivil istub väike konn,
mõtleb, et ta üksi on.
Koivad välja sirutab,
päiksepaistel soojendab.

• Liina Raudsik, "Kurg ja konn", tuntud lastelaul Meeta Terri viisil.

Aeg-ajalt kerkivad vaid mustad mudakonnad,
soo sigitised, veest, mis mudas magav näis,
nii ohtrast limasest soolämust rõõmsad on nad
     ja tantsivad, suurt kurjust täis.

• Konstantin Balmont, "Soo" (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 50)

Vähk keerab kavalalt vurru
ja mõtleb:
"Tunnen neid tüütuid pühapäevakütte,
ikka neil ühed ja samad on võtted.
Ikka pruukostiks pakuvad konna.
Naiivsevõitu ju on nad ..."
Ja jalutab väärikalt ära.

• Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14

Vanasõnad

• Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale.
• Konn krooksatab ka, kui jalaga peale astud.
• Konn krooksub kevadel.
• Konn saab mättale, aga ei mõista mättal olla.
• Konn tahab härja suuruseks saada.
• Konnad head küll, kui kalu ei ole.
• Kus konn saadud, seal konn söödud.
• Nüüd on konn künka otsas.
• Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam aru.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

• Ega töö konn ole, et eest ära hüppab.
  • Eesti vanasõna