Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmed.

  • Katsugu keegi viga teha mõnele suurele puule või veel hullem - endisele pühapaigale! Selline kuritegu on ränk, sest kohtumõistjaks pole siin inimene, vaid loodus. Ja loodus juba nalja ei mõista - eesti pärimus kubiseb jubedatest lugudest, kuidas puupilastaja hirmsa otsa leidis. Eesti vahest kõige iseloomulikum tunnusjoon on see, et siin on kividel ja puudel märksa suuremad õigused kui inimestel ja loomadel (taevas halasta - ja selline riik võeti Euroopa Liitu!) (lk 37)
  • Ökoloogid on kurtnud, et see on terves maailmas tõsine probleem - ökosüsteemidest kaovad vähehaaval suured puud. Vanad ja võimsad puud on nagu loodusmonumendid, mille silmitsemine tekitab inimeses pühaliku tunde. Aukartus elu ees võib sugeneda muidugi lihtsalt ka elementaarsest massivahest. (lk 138)
    • Valdur Mikita, Kukeseene kuulamise kunst: Läänemeresoome elutunnet otsimas. Välgi metsad 2017
Rannikusekvoia (Sequoia sempervirens)


võite minu tehtud pilte üle teha
ise teate ju missuguseid
et te maha raiuks seda ma ei taha
suuri puid neid majataguseid


On kasvamas kuskil üks pisike puu,
ta rohetav võra on habras ja noor,
veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
nii pehme ja sile ta õhuke koor,
kuid temagi loodab, et ükskord on suur.

  • Ott Arder, "On kasvamas kuskil üks pisike puu"


  • Puu on puudekõrgune.


VanasõnadRedigeeri

  • Ega puust pulma tehta ega au aiateibast.
  • Kes kooleb, koju läheb; kes elab, ette puu teeb.
  • Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile.
  • Kus puud raiutakse, seal laastud lendavad.
  • Liha ei kasva kondita ega puu oksata.
  • Liig kõverdamine murrab puu.
  • Oleks põrsal küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale).
  • Pikka puud ei lasta taevasse kasvada.
  • Puu ei kasva oksata ega liha kondita.
  • Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure.
  • Teise haigus puu küljes.
  • Teise valu kivi küljes (häda puu küljes).
  • Ühe hoobiga puu ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel