Linda Ruud

Linda Ruud (7. detsember 1932 Lehtse – 23. juuni 2010 Tallinn) oli eesti luuletaja ja prosaist.

Luule

Kuid vastajal on niisked silmad:
"Kas mäletad veel kevadet,
kui Toomelt siniselged ilmad
tõid sulisevat sulavett...?
Kui juunituule sametsõõmus
all luhal hällis kastehein,
ja olid päikesest ja rõõmust
mu huuled punased kui vein...?
Kui nagu kuldseid litreid pildus
saluute vana-aasta öö;
kui aaret hoidsid iga kildu
siis meie sõprusest ja tööst...?"

• "Süüdistus", rmt: "Võitlev sõna" IV, lk 231

Turul on sinised lillederead.
Tubades tukuvad toolid.
Väikemees lompides laevukest veab,
liivasse kanaleid voolib.
Mööduvail poistel on kärsitu jutt,
silmad täis kauguste sina.
Koeranäss jookseb – ka temal on rutt –,
värsketes jälgedes nina.
Õhus kui puudutaks viiulikeelt
kevade värisev poogen.
Tulevad tuuled ja haaravad teelt
kütise lõhnade vooge.
...
Valevail tellinguil vasaralöök
kajasid kaugele pillub.
Kerge on hingata, kerge on töö –
kõiges on päikese killud.

• "Kevadvisandid", rmt: "Mu südames on pühapäev", Tallinn: ERK, 1962

see, kes sündis südapäeval
lootusrikkal ajal,
kuhugi on läinud,
võttes kaasa oma suured juuksed,
hoolimatuse ja elujõu

• "*Laps, kes sündis mustal talvel...", rmt: "Mõte Tulemaast", 1989, lk 45

Istun kartulipõllu ääres
näol mööduvate autode tolm
Huviga kuulan
kuidas mugulad muudavad mulda
söödavaks

• "*Istun kartulipõllu ääres...", rmt: "Naera, Kassandra", 1973, lk 62

Polegi kaitset sul muud
ainult puud soojad puud
kergelt puutuvad käsi
jahutavad silmi ja suud
lahked puud
Maru oksi vaid räsib
koore all rahus ümiseb säsi

• "Puud", rmt: "Mõte Tulemaast", 1989, lk 64

Tema kohta

• Linda Ruud on ka parandamatu optimist, tutvusringkonnas üks väheseid, kelle kohta see ütlus täielikult kehtib. Tema avatus rõõmule, olgu see suur või väike, oma või võõras, on poeetilise peegelduse kaudu kassetivihikust "Mu südames on pühapäev" (1962) luulehuvilistele laiemaltki teada. Omaaegne kriitika arvas seda rõõmu ühe luulevihiku kohta liigagi palju olevat. Võib-olla tõesti, aga argises tööpäevas on õige meeldiv, kui kolleegide seas on inimene, kes leiab ikka üles kas või pisikesegi naerukoha, heledama perspektiivitriibu.
  • E. Pillesaar, "Linda Ruud 50", Looming 12/1982