Vein

Vein on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi. Mitmel pool maailmas tehakse veinilaadseid alkohoolseid jooke ka teistest süsivesikuid sisaldavatest produktidest, puuviljadest, riisist, meest jne. Euroopa Liidus on lubatud veiniks nimetada vaid viinamarjadest kääritatud jooki. Teistest algproduktidest joogid peavad olema märgitud kui puuviljavein, kokteil või "muu alkohoolne jook". Eestis tehakse puuviljaveini näiteks õuntest, sõstardest, pihlakatest, rabarberist ja isegi päevalillejuurtest. Viimastel aastatel on Eestis hakatud vähesel määral valmistama ka viinamarjaveini, mille kvaliteet ei küündi aga veel maailmas tunnustatud tasemeni. Euroopa kultuuriloos on veinil oluline sümbolväärtus mitmel põhjusel, eelkõige aga veini kasutamise tõttu kristliku armulaua kontekstis, kus ta sümboliseerib Kristuse verd.

• Kui õlut ja mõdu pruuliti kohapeal, siis veini tuli sisse vedada üle mere. See tegi veinist jõukama inimese joogi. Seda üllatavam on siiski Liivimaale sisse veetud veinide hulk, mida võib küll osaliselt seletada Venemaa naabrusega, kuhu seda võidi edasi vedada.
  • Marek Tamm "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust" Postimees, 5. juuni 2020

François Barraud, "Natüürmort veinikarahvini, leiva ja prillidega", u 1930

Veini valmistamine ja maitsmine (14. sajandi käsikirja 20. sajandi alguses lisatud miniatuur nn Hispaania Võltsijalt).

• Eesti joogikultuuris on viinamarjaveini lugu muudega võrreldes eriline: ei leidu ühtki teist jooki, millel puuduks kohalik valmistamistraditsioon ja mille tarbimine oleks nii vähene, ent kultuuriline tähendus ja tähtsus sedavõrd suur.
  • Inna Põltsam-Jürjo "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal" Tallinn: Argo, 2020, lk 77

• Pole veini peale Ungari oma. (=Ükski vein pole Ungari omast parem.)
• Nullum vinum nisi hungaricum.
  • Keskaegne poola vanasõna

• Kes noorele veini annab, see tulele tuld kannab.
• Ognia od ognia przydaje, kto młodemu wino daje.
  • Grzegorz Knapski, 1632

• Veini sünnib Ungaris ja sureb Poolas.
• W Węgrzech się wino rodzi, a w Polszcze umiera.
  • Wacław Potocki, 1696

• Vein on vette vangistatud päikesevalgus.
  • Galileo Galilei

• Arstidega on nagu veiniga: mida vanem, seda parem.
  • Margaret Fuller

• Pudelitäies veinis on rohkem filosoofiat kui kogu maailma raamatutes.
  • Louis Pasteur (cit. via Geoff Tibballs, "The Mammoth Book of Zingers, Quips, and One-Liners", 2004)

• Ilma veinita on sealiha viletsamgi kui lambaliha. Aga veiniga koos on see nii toidus kui ka ravim.
• Свинина без вина хуже овечьего мяса. А с вином будет кушанье и лекарство.
  • Mihhail Lomonossov, "Liivimaa ökonoomia", 1760

• Üksi joodud veinil maitset peaaegu polegi.
  • Haruki Murakami, "1Q84", 1. raamat

• Tõepoolest, võib näha, kui sageli lõpevad sümpoosionid hingelise segaduse ja mõttelise tühjusega - sest puudub vein. Harva esineb konverentse, kus veinipudelid avataks kohe hommikul. Kuid see on viga! Sellistel sümpoosionidel kõrgemate sünteesideni ei jõuta.
  • Marju Lepajõe, Sümpoosioni mõistest Akadeemia 4/2014, lk 6-7

• Ei võiks öelda, et vein oli see, mis tegi ta [Athose] kurvaks; otse vastupidi, ta jõi ainult selleks, et kurbust eemale peletada, kuigi see ravim, nagu me juba ütlesime, tegi ta veel süngemaks.
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 269

• "Kuidas nii, härra Mouston, kas inglased ei armasta siis veini?"

"Nad jälestavad seda."

"Aga ma olen ometi näinud neid seda joomas."

"Ainult karistuseks," jätkas Mousqueton rinda ette ajades, "seda tõendab see, et üks inglise prints uppus Malvaasia veini vaati, kuhu ta oli pistetud. Kuulsin ise, kuidas härra abee d'Herblay sellest jutustas."

"Vaat kus tobe!" leidis Blaisois. "Mina oleksin hea meelega tema asemel olnud!" (lk 726)

• Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008

• Söögi ja joogi puhul nagu paljudes teistes asjades (mitte kõigis) on kõige paremad lihtsad rõõmud, nagu iga intelligentne endast lugupidav inimene teab. Sidney Ashe tahtis mind kunagi margiveinide nautimisele ahvatleda. Ma keeldusin põlglikult. Sidney vihkab tavalisi veine ja on õnnetu, kui ta ei saa juua mingit kallist kraami, millel on valmistamisaasta peal. Miks võtta kelleltki hoolimatult võimalus odavaid veine nautida? (Seejuures ei mõtle ma muidugi märjukest, millel on banaani maitse.) Üheks õnneliku elu saladuseks on pidevad väiksed naudingud, ja kui mõned nendest on odavad ja kiiresti hangitud, siis seda parem.
  • Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996), lk 13-14