Louis Pasteur
Louis Pasteur (27. detsember 1822 – 28. september 1895) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist. Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaiguseid tekitavad organismivälised elusolesed. Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu.
- Universum on asümmeetriline ning ma olen veendunud, et elu meile tuntud kujul on selle asümmeetria otsene või kaudne tulemus.
- "Comptes Rendus de l'Académie des Sciences", 1. juuni 1874
- Juhus soosib vaid ettevalmistunud meeli.
- Loengus Lille'i ülikoolis (7. detsembril 1854)
- Teadus ei tunnista riigipiire, sest teadmised kuuluvad inimkonnale ning valgustavad tõrvikuna tervet maailma.
- Ma olen täiesti kindel, et Teadmised ja Rahu võidavad Teadmatust ja Sõda, et rahvad viimaks ühinevad, mitte selleks, et hävitada, vaid õpetada, ning tulevik kuulub neile, kes kannatava inimkonna heaks kõige rohkem on teinud.
- Kannatajalt ei küsita tema päritolu ja usu kohta. Öeldakse vaid: "Sa kannatad, ja sellest on mulle küllalt..."
- Tsiteeritud René Jules Dubos' raamatus "Louis Pasteur, Free Lance of Science" (1960)
Allikata
muuda- Ära lase viljatult skeptitsismil ennast rikkuda.
Tema kohta
muuda- Mis mind Pasteuri juures paelus, oli tema üleelusuurune reputatsioon. Teda loetakse üheks haiguste mikroobiteooria rajajaks. Isegi endistest koloniaalriikidest pärit inimesed, kes muidu Prantsuse kolonialismi ühemõtteliselt hukka mõistavad, leiavad, et vähemalt see, mida Pasteur tegi, oli hea. Et tema tõi vaktsiinid Prantsuse Indohiinasse ja Lääne-Aafrikasse, aitas parandada kohalikku hügieeni, teha joogivee analüüse jne. Ma tahtsin teada, mis selgub siis, kui nende instituutide tegevust läbi empiirilise andmestiku lähemalt vaadata. Loomulikult avanes palju keerukam pilt.
- Pasteuri mikrobioloogid said koloniaalvõimudele pakkuda aga rahvatervise teooriat, mis ütles vastupidiselt kõigele sellele, mis oli Prantsusmaal ja mujal arenenud maailmas aktsepteeritud teadmine, et keskkond, kus sa elad, ei ole rahvatervise seisukohalt üldse oluline... [---] Oluline on see, kas sinu kehasse satuvad need haigust tekitavad mikroobid, ja kui me saame need mikroobid kuidagi hävitada või nende teekonna blokeerida, siis ei ole vahet, kas sa sööd palju või vähe, elad tihedalt või hõredalt asustatud kohas, kas sinu kõrvalt jookseb läbi mingisugune malaariasääski täis kanal või on see kaetud ja suunatud maa alla – see kõik ei ole oluline. Oluline on see, et kui sul on vaktsiin, mis suudab tuberkuloosipisikuid või kollapalavikuviirust hävitada, siis me ei pea nende haiguste pärast enam muretsema. Nende vaktsiinide väljatöötamine ja kasutamine oli vähemalt teoorias tunduvalt odavam ja universaalsem lahendus kui keskkonnatingimuste ja elutingimuste parandamine.
- Aro Velmet intervjuus: Kaur Maran, "Aro Velmet: bakterite kolonialism kummitab tänase päevani" Postimees, 25. jaanuar 2020
