Teksapükste tasku

Piibel muuda

  • Kui sa tuled oma ligimese viinamäele, siis võid süüa viinamarju, nii palju kui sa himustad ja et su kõht saab täis, aga oma taskusse ei tohi sa midagi panna.

Proosa muuda

  • Näljased bursakud luusisid mööda Kiievi tänavaid ja sundisid kõiki olema ettevaatlikud. Turunaised varjasid alati kätega pirukaid, rõngassaiu ja kõrvitsaseemneid nagu emakotkad oma poegi, niipea kui märkasid bursakut mööda minemas. Konsulil, kes oma kohustuste kohaselt pidi temale alluvate kaaslaste järele vaatama, olid nii hirmus suured šarovaritaskud, et neisse võis mahutada vahtima jäänud turunaise kogu poekese. (lk 22)


  • Villu paneb käed risti ja ütleb ema järel "Issameie", mõtleb aga, millal püksid valmis saavad. "Kes sa oled taevas," ütleb ema, "kes sa oled taevas," ütleb Villu, mõtleb aga, kas pükstele ka tasku tehakse. Püksid, püksid, triibulised püksid on kõik, mis talle meelde jäi.


Luule muuda

Sa olid vist teisiti mõeldud.
Kus su mõtted on? Hammaste taga.
Või jumala taskus.

...
Jumal vaatab leige rahuga alla:
"Jah kukkus vähe teisiti välja."

Kui ta teaks mis tal taskus on ta
ehk ehmataks

  • Ilona Laaman, "Mu väike sõbranna", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 5


Olen unenäos ma ikka
säravvalges frakis neeger.
Minu kuue rinnataskust
kasvab välja kähar seeder

  • Ott Arder, "Tibukollane tiibklaver" kogust "Üks kõiksus". Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 11



Käib tänavatel muredeta mehi,
Käed taskus, vile suus, nööp puudu eest.
Nad liigse hoolega end eal ei ehi.
Käib tänavail ka kaabudeta mehi -
Ei hooli lumest nad, ei vihmaveest.

  • Rein Raud, "* Käib tänavatel muredeta mehi" kogust "Kaks küünalt". Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 18



See pole Wittgensteini redel. See on
liblika redel. Kerin ta kokku ja pistan
taskusse, alles nüüd olen sõlmiline,
alles nüüd olen sõlmest lahti,
alles nüüd olen liblikas, alles
nüüd ma magan.


Vanasõnad muuda