Hambad

Hambad (ladina dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.

Proosa

• D'Artagnan lõi endale tasku pihta ja naeris, näidates Colbert'ile kolmekümmend kahte hammast, mis olid niisama valged kui kahekümne viie aastasel noormehel, ja mis näisid omakeeli ütlevat: "Serveerige meile kolmkümmend kaks väikest Colberti ja me pistame need meelsasti kinni."

Madu on niisama vapper kui lõvi, kanakull niisama vapper kui kotkas; selle vastu ei saa vaielda. Pole ainustki looma (isegi nende hulgas, keda üldiselt argpüksideks peetakse), kes ei ilmutaks vaprust, kui asi puutub enesekaitsesse. D'Artagnani kolmkümmend kaks hammast ei kohutanud Colberti. (lk 463)

• Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem". I osa. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959

• Adam York naeratas ja laskis valgetel hammastel särada. Joannale meenus Väitsa-Mackie laul "Kolmekrossiooperist": "Ning haikala, sel on hambad, ning need on näos näha tal..."

Adam York oli kahtlemata hai. (lk 98)

• J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994

Luule

Minu hambad peavad kõike
ingveriks ja mandlipiimaks.
Palju lootes, palju maitstes
mõte vürtsiseks saab viimaks.

• Betti Alver, "Hambad" kogus "Tolm ja tuli", lk 46

Hambad katki ja haridus väike,
sõrmeküünte all sünnimaa muld.

• Hando Runnel "Hambad katki"

Vanasõnad

• Jalg seina, hambad varna.
• See keel selge, ei sõna või enam sarvi ega hambaid saada.
• Suvel silmad, talvel hambad.
• Vanal valus hammas.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929